selline jt, nt Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pill ei ole just palju. b) kui nagu esineb tähenduses näiteks, siis pannakse tema ette koma, nt Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Kiillause kirjavahemärgid SY98 Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. 2. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause,
..!“ V KIILLAUSE E KIIL Kiillause on ilma grammatilise seoseta teise lause vahele kiilutud lause, enamasti väljendab suhtumist, teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused. Nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. Nt Praegu töötan, tõepoolest, pangas. Koolon ja mõttekriips Kasutan neid juhul, kui lauses on kokkuvõttev sõna või sõnaühend. 1. Koolon esineb lause I veerandis ja sellele järgneb pikem seletus või loetelu. Nt Kohal olid kõik: ema, isa, vanaisa, onu ja tädi. 2. Mõttekriips esineb lause II pooles ja sellele järgneb järeldus või lühisihitis. Ema, isa, tädi ja vanaema – kõik olid kohal
Stiil ja sündmus 1. Tuleb valida toon ja tempo, mis sobib antud sündmusega. 2. Tekst tuleb liigendada lauseteks ja lõikudeks vastavalt sündmuse liigendusele. 3. Igal sündmusel on oma tempo, mis peab ka loost välja tulema. Lühikesed laused annavad kiire tempo, pikad laused aeglase; vähe täiendeid ja määrusi annab kiire tempo, palju tähendusi ja määrusi teeb tempo aeglasemaks; koondlaused ja kiillaused teevad tempo aeglasemaks; palju erinevaid kõrvallauseid annab aeglase tempo. Stiil ja uudise retoorika 1. Uudis kasutab neutraalstiili. 2. Kõige halvem on ametlik tuim tekst. 3. Kui tekst on ametlik tuim-bürokraatlik, siis tuleb vähendada: võõrsõnu, termineid, abstraktseid sõnu; umbisikulist tegumoodi; kaudne ja tingiv kõneviis; mine-vormid; pikad laused ja lõigud. 4
Kiilud on väga sageli vaeglaused, nt Küll on lugu, niit jälle otsas! Saatke, palun, mulle kiri! Oma Lancia juhtimisega ei tulnud toime Jaan Ratas (Laulupeo 3). Teie, tähendab, olete ka üliõpilane. (Kiil tähendab on muutunud parasiitväljendiks ja seetõttu püütagu seda võimalikult vähe kasutada.) Ainult vaeglause kujul esinevad kiilu eriliigid -- üte ja hüüund. Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadegaeraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta. 2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms 48. Mis liikidesse jagunevad lauselühendid?
sulgude vahele. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. Teil, poisid, tuleb poodi minna. Esiletõstvalt toonitamata sõnakiil palun jääb komata: Tulge palun siia. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause: Ühel päeval mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees kuidas ta nimi ongi? paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele: Kui Ants rääkis isamaa-armastusest ja seda tegi ta väga