EGIPTUSE PÜRAMIIDID · Vanaegiptuse kultuur arenes omaette · Maaliti jumalate kujutisi inimeste kaitseks · Kujusid ja sambaid raiuti välja otse kivist · Saadi innustust sumerite kiilkirjast · Piltkirjas üle 1000 tähemärgi · Õppisid telliseid valmistama · Abivahendideks kangid ja rullid · Egiptuses ehitati enamus ehitistest kivist Püramiidide ehitus · Siiani ei ole päris selge, kuidas püramiide täpselt ehitati · Kivid asetati üksteisele pindpinevusjõul · Mõõtmed on täiuslikult korrapärase vormiga · Tohutu tööjõud · Tipud tehti kullast · Pealispinnad kaeti
Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad. Iisreal oli põlluharimiseks soodus, sest vihma sadas piisavalt. Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Mesopotaamias oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel, soisel rannikul oli seevastu tarvis kuivendada. Mesopotaamia ja Iisreali kiri erines väga. Mesopotaamia kiri koosnes kiilkirjast. Kiilkiri oli savatahvlile vajutatud tähemärgid. Iisreali kiri koosnes 22 märgist ning foniikia tähestikust. Foniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Mõlemad kirjad arenesid välja piltkirjast. Mesopotaamia ja Iisreali olid omad seadused. Mesopotaamias oli Hammurapi seadus ja Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati
Mööblirestauraator MR11 1.4. Vana-Egiptuse kultuur Vana-Egiptuse kultuur tekkis tänu inimeste niiskuse juhtimise ja kogumise oskustega, kuna asetses suhteliselt kuival maaalal põllumajanduse jaoks. Kuna elanike arv oli etniliselt püsivam kui mesopotaamias ja asukoht suhteliselt piiratud jõgede poolt siis oli elu-olu rahulikum sõjalises mõttes. Kiilkirjast innustust saades kujunes oma hierglüüfidest koosnev kiri. Kunst oli lahutamatult seotud religiooniga ning paljude jumalate ning juhi Vaaraoga, keda usuti olevat ka üks jumalatest. Läbivaks teemaks oli ka hauatagune elu. Ehituskunsti arenguks sai lugeda: savi asemel kivi kasutamist. Seoses usuga hauatagusesse ellu muutusid ka oluliseks haudehitised. Selle ajastu kuulsamaid näiteid on püramiidid, mis esialgu olid astmikpüramiidid, hiljem astmete täitmiste teel võtsid tõeliste
Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Maa- ja mereteede ristumiskohas maailma kahe vanima tsivilisatsioonipiirkonna (Egiptuse ja Mesopotaamia vahel) vahel võimaldas varakult luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks soodus ja sellest kujunes üks varajasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Kuna seal kasvasid seedrid, hakati neist laevu ehitama ja foiniiklastest said osavad meresõitjad. Tähestik kujunes välja 1 000 eKr kiilkirjast ja Egiptuse hieroglüüfidest (koosnes 22 kaashääliku märgist, täishäälikud mõeldi juurde). Kujunemise põhjuseks oli see, et kauplemine nõudis lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamini kasutatavat kirjaviisi. Foiniikia tähestik levis erinevates variantides kiiresti kogu Ees-Aasias ning hakkas järk-järgult kiilkirja käibelt kõrvale tõrjuma just oma lihtsuse tõttu (kreeklased kujundasid peagi foiniikia tähestiku põhjal oma tähestiku).
Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljusid hauakambreid. Need koosnevad pikkadest käikudest mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinadel on värviküllased maalinud ja tekstid. Vaaraode kirstud sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, säilinud on Tutanhamoni haud. 4.Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Egiptuse kunst arenes üsna omaette, aga kindlasti aitasid kaasta Mesopotaamia mõjud. Arvatavasti said egipltased sumerite kiilkirjast innustust oma hieroglüüfkirja loomisele, õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI't
kõige lõunapoolsemas osas.Nende kõrval elas ka varasel ajal juba teisi rahvaid nagu eelandlased, elasid ida pool (Suusa), ei olnud nendega suguluses vaid omaette keel mida me ei tunne.Keele kuuluvust ei ole määratud. Siis elasid siin ka semiidid. Kõrbetega piirnevatel aladel, ja mesopotaamia põhjapoolne osa. Kõik need rahvad võtsid aastatuhande I poolel endale kiilkirja, mille põhjal kujundasid veel enda oma. 3 at keskpaigaks oli kogu mesopotaamia ala kuni vahemereni välja kiilkirjast hõivatud, olid linnriigid, sumerid olid vaid üks osa neist. Linnu on ka arheoloogileslt uuritud aegade vältel, oli u hiljemalt 26-25 saj müüridega kindlustatud, elanikkkond kümned tuhanded, linnad olid rajatud kanalite sõlmpunktidesse,linnade ümbrus viljakas ala ja linnadest eemale jäid äärepeale rohumaad, mida kasutati karjamaadena. Linnades moodustusid kesked ehitised templikompleksid.Üks neist omas ka seda astmiktemplit mida nimetati šikuraadiks
Assüüria ja Uus-Babüloonia. Seal arenes kultuur, mis on vähemalt niisama vana kui Egiptuse oma. Sumeri rahvale kuulub maailma esimene eepos - "Gilgames" , mille sündmused on pärit 4000 tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 - 1600 a. e. Kr. (Gilgames oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr. ) 5 Sumerlased panid aluse tsivilisatsiooni nurgakivile - kiilkirjale. Näide kiilkirjast: (Nii MUL kui ka MÚL tähendavad taevatähte ) Mesopotaamia ajaloost Arheoloogide arvates on Mesopotaamia vanimad paleoliitikumi aegsed leiud vähemalt 60 000 aastat vanad. Neljandal aastatuhandel eKr tungisid jõgedevahelisse orgu sumerid ja rajasid sinna püsiva asustuse. Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele väliskaubandust. Riigil endal
annaabi.ee 
