Lihtlause (koondlause). Liitaluse - rind- ja põimlause (27 punkti) 1. Moodusta lihtlausest liitlause (põim- või rindlause) (4p). Näidis. Kooli talendikonkursi võitis Reena. Kooli talendikonkursi võitis Reena, aga maakondlikul ülevaatusel jäi ta teiseks. 1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis
ilus oled, isamaa! Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kudas kaasik kahab lehkavates lehtedes! Vaatke, jõed, järved läikvad metsas virvendusega! Ja siis hüüdke hõisktes metsa: ilus oled, isamaa! KODUMAA Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! ISAMAA Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma
kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! On hädaohus isamaa Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees!
Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp pani mõõgale nõiduse peale. 5. Kalevipoja ootasid vennad. Nad heitsid liisku kes neist kuningaks saab
KRBOJA PEREMEES 1.Kui kaua ning mille prast oli Villu vangis istunud? 2.Mida oli Villu vangis olles ppinud? 3.Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui krboja perenaise ameti vastu vttis? 4.Miks ei olnud Katku Jri nus Krbojale jaanitulele minema? 5.Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mtted Krboja kohta? 6.Miks tahtis Villu Kivime kivid ra lhkuda? 7.Miks ei rgi Eevi Annale ,et viimane Villu temale jtaks,kuigi ta just selle mttega koos lapsega Krbojale Anna jutule lks? 8.Miks ei olnud Villu nus Krbojale peremeheks minema? 9.Miks Villu end maha laskis? 10.Kuidas lepitas Anna Katku Villu ema endaga? 11.Missugune oli Krboja Anna vlimuselt?Milline ta tundus Villu emale,kui ta katku uest lks metsa poole? 12.Kes pidi saama Krbojale peremeheks? 13.Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? ------------------ 1.Villu istus vangis selleprast,et ta li Knka Otto teibaga surnuks.Ta oli vangis enam k...
- Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid: · Epiteet - omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja · Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem) · Metonüümia - tähenduse ülekanne (kuningas kroon - kroonitud pea) vs metafoor (peatänav - tuiksoon ühiseid tunnuseid pole) · Perifraas - seotud ajalooga ümberütlev väljend (apteek - ladina köök) · allegooria - mõistujutt · hüperbool - liialdamine (ääretu meri) · litootes - liialdatud vähendamine (pöialpoiss - väikest kasvu) · oksümooron - vastandväljendus (kuum lumi, elav surnu)
· noormehed lahkusid ja neidudele jääti naljavormis kiri, kus selgitati seda, et mehed peavad Pariisist lahkuma · kõik naersid selle peale välja arvatud Fantine · Fantine oli kurb, sest mees jättis ta maha ja ta ootas last · vallasemadesse suhtuti sel ajal halvasti · kui laps sündis ei leidnud Fantine enam endale Pariisis tööd · ta lahkus Pariisist · teel nägi ta kõrtsi, kus üks ema kiikus oma sama vana tütrega kui oli Fantine tütar Cosette · Fantine hoidis oma tütart väga, kedagi teist nende elus ei olnud · kui Fantine nägi seda naist, siis see pilt tundus talle väga ilus; tal tekkis usaldus selle naise vastu · lõpuks jättis Fantine oma tütre selle naise juurde kasvatada (Fantine saatis naisele igal kuul raha) · naine(kõrtsmiku abikaasa) oli sellega nõus
ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA – ENT, KUS ENNE SEISID MEMMED, NÜÜD JÄÄTUND LOIK ON TEKI PEAL. 2001-02-09 SUHE PLAANINUD KORD LAMBIJUHE LUUA PISTIKPESAGA HEA SUHE: ESMALT TUTVUKS, SÕPRUST LOOKS HILJEM ELADA VÕIKS KOOS. KONTAKTI POOLE JUHE LIIKUS, ÕRNALT PESSA SISSE KIIKUS. SÜTTIS KIRG, KUI HÕÕGUV NIIT ARMASTUS SAI HOOGU SIIT: MAHE VALGUS TUBA PAITAS - LAUALAMP NII KAASA AITAS LAMBILE MIS LAE ALL KÕIKUS. NING SIIS ÜLE TOA TA HÕIKUS: 25 26 “TABAGU MIND VÄLK JA PAUK, KUI SEE EI OLNUD ÕIGE AUK ME ARM ON JÄÄV, MU PISTIKPESA”, KUID SIIS TUPPA ASTUS ISA… “KES PAGAN TOAS ON PÕLEMA JÄTNUD LAMBID MÕLEMAD?” LÄRMAS PAPA NII MIS JAKSAS JUHTME SEINAST VÄLJA KAKSAS.
1844. aasta Pariisi näitusel esitles Robert-Houdin oma automaati ,,Kirjutaja ja joonistaja" (Lisa 8). See kujutas laua taga istuvat mehaanilist inimest, kes vastas vaataja esitatud küsimusele täpse kirjutuse või joonistusega. Autorit autasustati selle eest hõbemedaliga. ,,Antonio Diablo" (Lisa 9) nimeline automaat kujutas väikest poissi, kes kummardas, hüppas ja haaras seejärel kätega trapetsist, mis rippus lava kohal. Ta kiikus, tegi akrobaatilisi trikke ning rippus trapetsil, hoides end selle küljes vaid jalgade abil. Lõpetanud oma kava, laskis ta trapetsist lahti ja langes illusionisti kätele. Üheks oma parimaks leiutiseks pidas Houdin 1845. aastal esitletud kerget ja rasket kasti, mille kohta on ta ise kirjutanud: ,,Julgen kiitlemata väita, et ma pole varem midagi nii andekat leiutanud."20 Illusioon seisnes väikese puukasti, mille kaane küljes
keerlemas kämblas. Raevukalt Hektori kannul ent ikka veel tormas Achilleus Tormas ta vastu Achilleus, vaim täis tulvil jõudu kui jahikoer, kes mäel pesast ehmatand hirve on tormilist. Rinda tal kattis kilp särav, kaunisti noore tehtud ning teda nüüd oma ees ajab orgusid, urgusid ning imetaidurlik. Peas aga kiikus kiiver tal mööda; helkiv kuigi peidab see end vahel põõsaisse, jälgede neljaharjane, kus peal kuldsed lehvisid jõhvid – järgi ohtralt kinnitand neid oli harjadel kindlail leiab ta koer ning taas ajab niikaua, kui rabab Hephaistos. kinni Nii nagu öil pimedail keset tähtesid muid särab
Ei puudunud midagi, isegi mitte köis, mis graatsiliselt põikpuu küljes kõlkus. «Mis nad õieti teha tahavad?» mõtles Gringoire pisut rahutult. Samal silmapilgul kuulis ta kuljuste kõlinat ja see peletas ta hirmu minema -- see oli mannekeen köis kaelas, keda santlaagrid võlla tõmbasid, mingi hernehirmutis punases riides ja pealegi nii täis õmmeldud igasugu kõrinaid, kuljuseid ja kellukesi, et nendega oleks võidud kolmkümmend kastiilia hobueeslit varustada. Kuni köis kiikus, tilisesid need tuhat kuljust, siis aga vaikisid nad vähehaaval, ja kui mannekeen pendli-seaduse kohaselt, mis vesikella ja liivakella juba kõrvaldanud, lõpuks seisma jäi, polnud enam ühtki tilinat kuulda. Clopin näitas Gringoire'ile käega vana pingitükki, mis mannekeeni alla oli pandud: «Roni sinna otsa!» «Kurat võtku!» protesteeris Gringoire. «Ma võin kaela 85 murda. Teie puust järg lonkab nagu Martialise * distihhon: üks jalg heksameeter, teine pentameeter.» «Roni otsa
Õnneks hakkas torm raugema, kuid meri mässas endiselt ja paat kõikus lainetel nagu pähklikoor. «Kuunarile! Sõudke kiiresti!» ütles Felton 592 Neli meest haaras aerud, aga laine oli liiga kõrge, et aerudega oleks saanud midagi erilist ära teha. Siiski suurenes vahemaa lossi ja paadi vahel ja see oli peaasi. Öö oli kottpime ja paadist oli peaaegu võimatu näha kallast, järelikult ei olnud võimalik eraldada ka kaldalt paati. Merel kiikus must täpp. See oli kuunar. Sel ajal kui paat nelja sõudja käte jõul kuunari poole liikus, vabastas Felton mileedi käed nöörist ja taskurätikust. Kui käed olid köidikutest vabad, niisutas Felton mereveega mileedi nägu. Mileedi ohkas ja avas silmad. «Kus ma olen?» küsis ta. «Päästetud,» vastas ohvitser. «Ah, päästetud!» hüüdis mileedi. «Jah, näen taevast ja merd! Hingan vabaduse õhku. Oo! . . . Tänan, Felton, tänan!» Noormees surus ta oma südamele.
annaabi.ee 
