Tuleb välja, et värskelt abiellunud mees ja tema endine kihlatu valmistasid plaani, kus nad ei saanud ise süüdi jääda, kuid lõpuks avastab Poirot ikkagi, et nemad kahekesi planeerisid Inglismaa rikkaima ja ilusaima naise mõrva. Kuna toatüdruk nägi tema abikaasat sealt toast tulemas, kus naine tapeti sai ta aru ja hiljem tappis endine kihlatu toatüdruku ja sellepärast, et see vanem naisterahvas nägi endist kihlatut sinna sisenemas, pidid nad tapma ka süütu naise. Lõpuks laseb endine kihlatu mehe maha, kellega ta koos seda plaani teostas ja siis ka enda. 3) Teos kajastab raha probleeme. Kuna esimene mõrv sooritati sellepärast, et endale raha pärida ja rikkaks saada. Ahnus on piiritu. 4) Linnet Ridgeway Kuldsed juuksed, avalad võimukad näojooned, kaunis figuur, enesekindel ja arukas.
panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud. Noored ohvitserid Ferrando ja Guglielmo kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Nad kaotavad kihlveo ja loo mooraliks lõpus saab see, et naised on sellised nagu nad on ja rumalad on mehed, kes oootavad neilt midagi muud. Osades olid Heli Veskus(Fiordiligi), Helen Lokuta(Dorabella), René Soom(Gulielmo, Fiordiligi armastatu), Urmas Põldma(Ferrando, Borabella armastatu), Priit Volmer(Don Alfonso, vana filisoof) ja Kristina Vähi(Despina, teenijanna). Lavastaja on Walter Sutcliffe ja dirigeeris Jüri Alperten.
Bizet ,,Carmen": ooper neljas vaatuses, EE 1875 Pariisis Tegelased: Don José, kapral (tenor) Carmen, mustlastüdruk (metsosopran) Escamillo, härjavõitleja (bariton) Michaëla, maatüdruk (sopran) Zunig, kapten (bass) Lillas Pastia, kõrtsipidajanna (kõneroll) I vaatus Kaunis väljak Sevillas, sigaretivabriku ja valvurihoonega. Sõdurid igavlevad vahipostil. Ilmub Micaëla, kes otsib oma kihlatut José'd. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne. Saabub ka mustlastüdruk Carmen, lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega. José
,,Cosi fan tutte" räägib noorohvitseridest Ferrando ja Guglielmo, kes kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Vanem filosoof don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad tagasi maskeeritutena albaanlasteks, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada. Kumbki naine ei ole võõrastest huvitatud ja soovivad tungivalt, et nad lahkuksid. Teenijanna (don Alfonso lubas kotitäit kulda, kui teenija teda aitab) üritab neidusid veenda, et see väike kõrvalehüpe ei ole midagi. Mehed võtavad ,,mürki" ja mängivad surnut, et näha naiste reaktsioone. Naiste kiindumus hakkab muutuma üle armastuseks ja lõpuks annab Dorabella järele, ise teades kui valesti ta käitunud on. Fiordiligi
sattus, põgenes ta otsekui oleks tonti näinud. Tasuja murdis koos mõne võitlejaga lossi keldritesse, et leida üles oma ammu vangistatud isa Tambet. Ta leidis isa surnult, ikka veel seina külge aheldatult. Tasuja tormas üles lossi- saali. Seal käis võitlus elu ja surma peale. Tasuja ristas Oodoga mõõgad ja rüütel langes sealsamas. Rüütel Kuuno üritas appi tulla, Tasuja asus teda ründama ja äkki seisis Emiilia nende vahel. Ta needis Tasujat, et viimane tema kihlatut üritab tappa. Emiilia karjus, et kahetseb nende sõprust Jaanusega ja et Jaanus on juba oma isa eest kätte maksnud. Tasuja tardus, võitlus lossisaalis peatus. Kui Tasuja uuesti sõna suust sai, ütles ta oma meestele, et vennad Tallinna all on hädas ja tuleb appi minna. Lahing Lodijärve lossi pärast oli lõppenud. Tasuja jõudis oma hõrenenud võitlussalgaga Tallinna alla ja sai kohe aru, et see võitlus siin jääb neile kõigile viimaseks
7. Iseloomusta ja võrdle Lenskit ja Oneginit, milles avaldub nende tugevus ja nõrkus, millised on nende suhted, maailmavaated, jne Võrdle Onegini ja Lenski duellieelseid mõtteid. Mida on Lenski duellieelses pühenduses iseloomulikku romantilisele luulele (6.ptk, stroofid XXI XXII, võrrelge ka 2. ptk, stroof X) Lenski oli noor poeet. Nagu poeedile ikka oli a õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile. Onegin vastupidiselt oli terve oma elu eland pidustuste ja tralli sees. See väsitas teda ja ta tahtis sellest eemale saada, mis tal ka läbi juhuse õnnestus. Ta oli näinud ja elanud teistsugust elu kui Lenski
armastusavalduse tagasi. Tatjana oli maalt linna lahkunud, abiellus mahategevana, mitte kunagi täiesti rahulolevana. Alati on midagi kindraliga. mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner, et too Lenski oli noor poeet, õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka polnud piisavalt süvenenud teadusesse, keda huvitasid ainult armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast saavutused, mitte asja tuum. Selline nagu oli Wagner on tänapäeval küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas
annaabi.ee 
