aurustuvad, siis muutub temperatuur 0,6 kraadi saja meetri kohta. Vee kondenseerumine annab soojust juurde, aga aurustumine neelab seda. (Anttila jt, 1996; Nirgi, 2001) Kui välisõhu temperatuur kahaneb kõrgusega sama palju kui õhu temperatuur pallis, siis on õhk pallis alati sama tihedusega kui väljaspool seda. Kui pall ise ei kaaluks midagi, jääks see samale kõrgusele, kuhu see tuuakse. Sellist olukorda nimetatakse neutraalseks kihistuseks. (Anttila jt, 1996) Kui välistemperatuur kahaneb kõrgusega kiiremini kui pallis, siis ülesviidud pallis on õhk alati hõredam ja soojem kui ümbritsev õhk. Sellepärast tõuseb see järjest kiirenevalt nii kaua, kuni selle seined paisumist kannatavad. Allatoodud pall on aga külmem ja tihedam kui ümbritsev õhk ja see jätkab langemist kuni jõuab maapinnale. Seda nimetatakse labiilseks ehk ebapüsivaks kihistuseks. (Anttila jt, 1996)
ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll.Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks ehk peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks ehk lõppriimilisteks lauludeks. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise.Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel. Vanem rahvalaul ehk regilaul 3 Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani.Eestis oli regilaul üldlevinud
· Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid.
hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised erinevused puudutavad teksti vormi, meloodikat, esitlust, otstarvet ja temaatikat. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad liigid veel kõrvuti käibel. 1.2. Varased vokaalzanrid rahvalaulu lätted
millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed. • Rahvakalender on ajajooksul muutunud ja erinevates allikates mõjutusi saanud(ristiusk, slaavi kultuur) • Eestlaste muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema 19. sajandil. • Andmeid on Kroonikates ja reisikirjades. • Väga paljud seisukohad/ hüpoteesid on oletuslikud. • Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised. • Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik. Rahvakalendri vanim kihistus • Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni
Põhjanaabrid on mõjutanud rohkem Lääne- ja Põhja-Eestit, kus on väga levinud torupillipärase viisiga kolmeosalises taktimõõdus laulud. 12.6. Uuemate ja siirdevormiliste laulude liigidUuemaid laule liigitatakse peamiselt temaatika järgi, mis seostub osaliselt olukorra ning lauljate sooga (meeste- ja naistelaulud). Paljude laululiikide hulgas on nii siirdevormilisi kui ka lõppriimilisi variante. Tantsulaulude seas on üsna vanaks kihistuseks torupillimuusikast mõjutatud kolmeosalises taktimõõdus laulud. Varem olid need pidude ja tantsimise juurde kuuluvad meestelaulud, hiljem muutusid ka laste- ja hällilauludeks. Et torupill on Eestisse tulnud arvatavasti Rootsist, siis on need laulud tuntud rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis. Uuemal ajal tekkis erinevate tantsudega (polka, valss jt) seotud laule. Uuemad mängulaulud on kuulunud vastavate ringmängude juurde ning mõningad neist on tuttavad ka tänapäeva koolilastele (vt p 13)
annaabi.ee 
