Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted Saksa-Taani vallutuste alguseks ei olnud Eestis veel väljakujunenud ühtset keskvõimuga riiki. Maa jagunes paljudeks kihelkondadeks, mis koosnesid teatud arvust külakogukondadest. Enamus kihelkondi oli omakorda ühinenud maakondadesse. Tõenäoliselt korraldasid maakondade asju paljud kihelkonnavanemad ühiselt. Sellele osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks
Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud. Lõppeb Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227. Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte. 21. Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond, muinasmaakond, vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil! Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud. Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt. Rävala, Harju-, Järva-, Lääne-, Viru ja Saaremaa, Sakala ja Ugandi 22. Eestlaste naabrid hilisrauaajal – tea, kes elasid Eesti aladest lõunas (Liivlased ja latgalid) ning millised olid eestlaste suhted nendega Suhted naaberrahvastega olid rahumeelsed. Lõunas: soome-ugri liivlased, balti rahvad, leedulased Läänes: skandinaavlased, ohtlikud Idas: Novgorodi vabariik, oht vähenes . 23. Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias
Antud alapälvis ristiusustamise misjonitöö tähelepanu, seda toetas ka Taani ja Saksamaa poolt Läänemere lõunarannikul asuvate slaavi hõimude vastu alustatud vallutussõda ja misjonitöö. Eestlased ei olnud 13. saj alguse vallutussõja puhkedes selleks organisatoorselt valmis. Kindlustati linnuseid, tehti naabritele rüüste ja tasuretki, aga keskne võim puudus. Seni oli suudetud väliseid rüüüsteretki tõrjuda. Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik)
läks nende võimu alla 1710 Tallinn - Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedel 29. sept 1710 1783 Paldiski - aastal 1783 sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused 1784 Võru - Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nimemääramisest 6. Aadelkond Ülikud, vanemad muinasajal maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos võimalik, et neid kutsuti kuningaiks on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond samas ei tärganud feodaalsuhteid ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku vabade meeste üldkoosolek Aadli ja mõisate kujunemine Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid,
Aadelkond ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Muinasaeg Hiljem tekkisid ka nn ,,aolinnad", kus kaupmehed kauplesid, puhkasid ja talvitusid. Seal leidusid ka Maakondade eesotsas ei seisnud maakonnavanemad, vaid neid juhtisid kihelkonnavanemad nende kaubalaod ja töötasid vajalikud käsitöölised (Tallinn, üles märgitud 1154. aastal) üheskoos. Võimalik, et kihelkonnavanemaid kutsuti kuningaiks (tähendas pealik, juht). Kuningastaatus võis mõnel pool isegi päritav olla. Ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku
annaabi.ee 
