Sõdurid lammutasid maja pikkamööda küttepuude tarvis, lisaks kasutasid ruume samagoni ajamiseks ja nii ta lõpuk maha põletati. Eesti ajal ehitati alusmüüridele uuesti kohvik Doberan arhitektiks oli tolleaegne Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa. Vanast ajast on säilinud park ja mõned puud sinna kulgenud alleest. ALF Ta pani aluse Audru kogukonna kultuurilisele põllumajandusele. Lisaks tal oli ka palju ameteid näiteks Pärnu esimese piirkonna kihelkonnakohtunik, Pärnu järelevalve kohtunik see oli väga vastutusrikas amet politsei ja kriminaalasjades. Adolf Konstantin abiellus alles 33 aastaselt Julie Olga Eugenie von der Pahleniga, kellega oli neil mitu last neil oli Parun sattus vastuollu Eesti võimudega, sest oli aktiivne Balti hertsoogiriigi rajamise pooldaja. Seetõttu mõis konfiskeeriti ja jäeti riigimõisaks. Töö koostamisel sain palju uusi teadmisi. Sain teada, kus asus Audru mõis ja milline ta oli.
1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (21. juuli) 1903) Alates 1866 ilmusid esmakordselt puugravüüris illustratsioonid "Eesti Postimehes" Kujundas ajalehe ,,Sakala" ning selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja
asi Kose-Uuemõisas. Septembris keeldusid teomehed, kes päev läbi olid põldu kündnud, öisest rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas. Väljaastumise ajendiks saigi mehe vangistamine ja karistamiseks Tallinna saatmine. Teised teomehed aga jõudsid tee peale ette ja vabastasid Kõlli Tooma. Varsti lõpetasid öise rehepeksu ka Ravila teomehed. Kui 21. septembril haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik Kose- Uuemõisa saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma kaaslastele appi ka Ravila mehed. Hüüdes: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" keeldusid teomehed ükshaaval kohtunike astumast ja kohtunikud olid sunnitud neil minna laskma. Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi naabervaldadeRavila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja ja Kaiu talupojad. 2. oktoobril marssis
Tugev keha oli murdunud. Ta suri 14. oktoobril 1845 Viljandi mõisas ja maeti tema soovi kohaselt teise naise kõrvale Kõpu kirikuaeda. Alexander-Georg- Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25. augustil 1865 kihelkonnakohtunik Wilhelm von Wahli käest Sürgavere mõisast juurde kogu Metsküla. Selle maa väärtus oli 211 taalrit ehk 28 716 rubla. Vastavalt Liivimaa valitsuse patendile anti see 19. novembril 1871 Suure-Kõpu mõisale. Nii sai viimane suure hulga maid juurde. Suure-Kõpu suuruseks oli 1919. aastal 10 843 ha mõisamaad ja 7 948 ha talupoegade käsutuses olevat maad. Viimane mõisaomanik oli Alfred-Georg-Alexander von Stryk. Ta oli maapäeva saadik. Tema abikaasa oli Anna Baronesse Stael von Holstein
sealkandis rohkem kui 150 aastat tagasi. Neid kirjeldavad Valgamaa kodu-uurijad Heino Mägi ja Karl Veri 1983. aastal ilmunud raamatus "Valga rajoon." Talupoegade koormised olid Pühajärve mõisas (nüüdne Pühajärve puhkekodu), mille oli omandanud erukindral Wilhelm von Stryk, kasvanud väga kõrgeks. 1841. aasta suve lõpuks oli olukord läinud nii pingeliseks, et talupojad otsustasid tööülesannete täitmisest keelduda. 1 septembril palus Otepää kihelkonnakohtunik von Sivers saata Pühajärve mõisa sõjavägi. Saabunud sõdurid hakkasid talupoegade juhte kinni võtma ning arreteeritute seas oli ka Johann Kõiv. Kui ta Pühajärve tamme ligidalt mööda viidi, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841
- Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena. - Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid ,,Kalevipoja" ainetel, pole säilinud. - Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada. Tööd väikseformaadilised (50x60 cm). - ,,Kihelkonnakohtunik" portree - ,,Jüripäev" eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj. lõpp. Paul Raud - Lõpetas Düsseldorfi akadeemia - K. Raua kaksikvend, looming 20.saj. algusesse. - Portretist, olustikumaalija - Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. ,,Muhu rauk", õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes). - Korduvalt portreteerinud ennast nt. ,,Autoportree kaabuga"
annaabi.ee 
