2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi
Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu
magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal meeskohtud ja maakohtud- talupoegade ja mitteaadlike süüasjad Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus- rasked kuriteod, aadlike kohtuasjad adrakohtunikud ja sillakohtunikud- politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, jne
raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi. 2 2. Koolisüsteem Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid kihelkonnakoolid, samuti 3a. õppeajaga, linnades elementaar- e. algkoolid, mingit eriala sai õppida maakonnakeskustes asuvates kreiskoolides (tänapäevased kutsekoolid), kubermangulinnades tegutsesid gümnaasiumid, kõrgharidust sai Tartu Ülikoolist, Kunda seminarist ja Valgas Simse seminarist. 3.Vaimuelu tegelased Janis Cimze -oli sakslane, juhatas kihelkonna õpetajate seminare, mis olid mõeldud eetlastele ja lätlastele. O. W
Ehkki see oli samm paremuse poole, rootsi aja tasemele ei jõutud ja kontroll kaitseseaduste täitmise üle oli halb. Talurahvaseadused 19. sajand 19. sajandi vaimuelu Tartu Ülikool Venestamispoliitika: õppetöö muutus venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi ülikool, 1880 lõpul tase langes. Õppejõud olid enamasti sakslased, venelaste arv suurenes. Venemaa ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: Külades asutati vallakool Kihelkonnakeskustes kihelkonnakool Linnades anti algharidust elementaarkoolis Maakonnakeskustes kreisikool Kubermangulinnades gümnaasium Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust G.F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R
1816. a kevadel vaadatakse Peterburis viimast korda seaduseelnõu läbi. 23.05.1816 annab keiser seadusele ka allkirja. Kõige olulisem punkt Eestimaa kubermangu talupojad vabastatakse pärisorjusest. Talupojad saavad isiklikult vabaks. Vabastamine toimub ilma maata. Seadus näeb ette, kuidas edaspidi mõisa ja talupoja suhted reguleeritud peavad olema. 1816. a seadus saab küll allkirja, kuid Eestimaal kuulutatakse välja 08.01.1817. Koos on taaskord Maapäev. Mõni aeg hiljem kõikides kihelkonnakeskustes (kirikutes) 34 toimub väljakuulutamine ka kohalikul tasandil. Liivimaal on selge, et olude sunnil ei jää muud üle. 1816. a hakatakse ka Liivimaal uuesti agraarküsimust arutama. 1817. a kuulutatakse pärisorjus kehtetuks Kuramaal, Liivimaal 1819. aastal. Liivmaal konkreetsed sammud seaduse suunas olid astutud 1817. aastal (Paulucci) tegi Maapäevale sellekohase ettepaneku
annaabi.ee 
