Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid. Alustades moodsa teaduse ja empirismiga, tõi Jaspers välja, et kui me kahtleme reaalsuses, seisame piiride ees, mida empiiriline ja teaduslik meetod ei suuda ületada. Sel
andma, mis on õige teguviis, ning teoloogid, näiteks Karl Barth (1886-1968) rõhutasid nagu Kierkegaardki et usk tähendab indiviidi valikut Jumala kasuks, mis ei ole põhjendatav. Olgugi et Søren Kierkegaard elas kaua aega tagasi, on ta taanlaste jaoks endiselt tähtis isik. On palju taanlasi, kes ei ole kuigi hästi tuttavad tema loominguga, kuid samas tuntakse tema vastu väga suurt huvi akadeemilistes ringkondades. Kierkegaardist kirjutatakse palju ja teda, nagu ka tema kaasaegset Hans Christian Anderseni, nimetatakse ajakirjanduses peaaegu iga päev. Ikka leitakse uus tahk, otsitakse tema marginaalsemaid teoseid või kirjutatakse tema suhtumisest erinevatesse elu aspektidesse. 3. Peatükk. Mõned Kierkegaardi teosed. 3.1. Emb-kumb. ,,Emb-kumb" on Kierkegaardi kõige tuntum teos mis sündis pärast seda kui ta oli käinud Berliinis kuulamas Schellingi loenguid
mõttetud · Tõesed on need uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt töötada, st mis nö töötavad · Religioossus võib väljendada veendumuses, et "iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja
Üleloomuliku tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. Samuti seisnes Scotuse eripära selles, et ta rõhutas individuaalsust. Leidis, et looduse tegelik eesmärk ongi individuaalsuse teenimine. Tema pooldajaid nimetatakse skotistideks. Nad eitasid, et kirikuõpetusele on võimalik filosoofiliselt läheneda. Prantsuse eksistenstialismile iseloomulik see, et tegu sekundaarse ja mittereligioosse eksistentsialismiga (erinevalt Kierkegaardist). Eksistenstialiste peeti ühiskondlikult ohtlikeks, ebamoraalseteks. Prantsuse eksistentsialism saab alguse II MS järgsel perioodil selle suure vapustuse ajal natsikuriteod (võitjate üle ju kohut ei mõistetud) jne kuidas võimalik, et üks inimene teisele nii saab teha. Siin ka see mõte, et selline asi ei tohi korduda. Põhimõiste on prantslastel VABADUS. Eksistentsialistid leiavad seda, et tuleb lahti öelda DETERMINISM'st igasugusest ettemääratusest ja saatusest
annaabi.ee 
