kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad) 2)külarahvas keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel koormised 1)mõisnikule teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) naturaalandamid, rahamaksud 2) vallale, kogukonnale teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine 3) riigile pearaha ja nekrutiandamine(nn. Verekümnis)(sõjavägi) sõjaväe majutus, moona kohustus 4) kirikule kirikumaksud, tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise §32 Talurahvaseadused, Väljarände põhjused ja kuhu mindi, Talude päriseks ostmine.
Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. Külarahvas: Pererahvas (40%) neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine. Sulasrahvas (30%) tegid mõisapõldudel teotööd Vabadikud e. popsid (20%) elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel. Mõisarahvas: (10%) Mõisateenijad ja Mõisasundijad (kilter, kubjas) Mõisakoormised: Peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel 1849.a Liivimaa: 1849 a
Magasivili talupoegade ühine kogutud vili, kust sai häda korral laenu vötta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. KÜLARAHVAS: ->pererahvas - neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine. Sulasrahvas - tegid mõisapõldudel teotööd.-> Vabadikud ehk popsid- elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel. Mõisarahvas - nende hulka kuulusid mõisas elavad ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. Mõisakoormised - peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades
sinna igal aastal teatud viljakogus. *Külarahvas: ->pererahvas- neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine. Peremees ja perenaine tegid tööd talu -> sulasrahvas- tegid mõisapõldudel teotööd. ->vabadikud ehk popsid- elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel. *mõisarahvas- nende hulka kuulusid mõisas elavad ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed ja käsitöölised. Mõisarahvas oli sotsiaalselt ja varanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. *mõisakoormised- peamiseks oli teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades
võimelised seda tööd tegema, mitmetes sillakohtutes toimus seetõttu personalivahetus. Nii mõnigi põhjendatud kaebus võis muutuda sillakohtus põhjendamatuks, jandiks. Sillakohtutele tuleb tugevam riigivõimukandjatepoolne järelevalve. Koormised tuli ka normeerida 1. augustiks. Eramõisate omanikud pidid teatama viimati toimunud maapäeva (1765) seisuga, millised koormised olid talupoegadel olnud. Midagi täiendavat juurde kirjutada ei tohtinud. Kõige kibedamatel tööaegadel ei tohi talupoegi ülemäära oma talu töödest eemale tuua (külvi- ja lõikusaeg). Üheks oluliseks nüansiks oli ka kodukari e ihunuhtluse andmise reguleerimine. Pannakse paika ihunuhtluse ülemmäärad, millest enamat ei tohtinud rakendada. Siia alla kuulus ka talupoegade üldised karistused. Talupoega võidi vangistada 24 tunniks (v.a siis, kui tegemist oli ilmselge süüteoga, mida niikuinii oleks karistatud). Puudutati ka talupoegade koolikohustust.
annaabi.ee 
