1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja Natalie" romaan kirjades, Merkel "Wannem Ymanta" läti muistend, Krüdener "Valérie", Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort. Esimesed baltisaksa draamad: Lilienfeld "Uusaastasoov" (1758), Lenz "Haavatud peigmees" (1766) ja "Koduõpetaja" (1774); Klingeri näidendi "Torm ja tung" nimest kirjandusepohhi nimetus; Kotzebue asutas Tallinnas 1784 harrastusteatri, esimene etendus Kanuti gildis "Igal narril oma müts"; 1789 "Isalik ootus" eesti keel esimest korda laval; Lenz näitekirjanik, viljeles ka muid zanre. Balti romantism ja eesti rahvapärimus;
1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad „Galliakukk ei suuda kuidagi üle elada, et keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini.“ Loomulikkeliitlasi nägi Otto Austria-Ungaris ja Venemaas Seos Eestiga 1867.aastal käis Raikkülas oma vana sõbra Alexander von Keyserlingi juures Istutas mõisaparki tamme ja katsus talumeestega jõudu õllevaadi kergitamises Istutas 6 pärna Tuhisoo mõisa parki Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck http://en.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck http://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_Keisririik Täname kuulamast! Andri ja Reimo
1864.a koos Austriaga purustati Taani 1866.a provotseeris Austria-Preisi sõja 1867.a Põhja-Saksa Liidu loomine Bismarck saab Preisi liidukantsleriks e. valitsusjuhiks 1870.a- Saksa-Prantsusmaa sõda Bismarck sai "raudseks kantsleriks" Bismarcki erru minek 1888.a Wilhelm I surm, Wilhelm II saamine troonile 1890.a Bismarck sunniti erru Bismarcki kolmine tagasi mõisasse 1898.a, 30. juuli Bismarcki surm Bismarcki seos Eestiga Külaskäik Raikkülla Alexander von Keyserlingi juurde : Istutas mõisaparki tamme Kastus jõudu talumeestega õllevaadi kergitamises Bismarcki tsitaate ja ütlusi "Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage." "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." ,,...tänapäeva suuri küsimusi ei otsustata mitte kõnede ega enamuse otsusega, mis oli 1848. ja 1849. aasta suurim viga, vaid raua ja verega."
viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas. Bismarck suri 83-aastaselt 30. juulil 1898. aastal. 1.8. SEOS EESTIGA Otto von Bismarck on käinud ka Eestis. Räägitakse, et külaskäigu ajal Raikkülla Alexander von Keyserlingi juurde, kes oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik, oleva ta istutanud mõisaparki tamme ja katsunud talumeestega jõudu õllevaadi kergitamises. 1.9. TSITAADID JA ÜTLUSED: · "Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage." · "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." · ,,...tänapäeva suuri küsimusi ei otsustata mitte kõnede ega enamuse otsusega, mis oli 1848. ja 1849
keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikooli filosoofia õppetooli privaatdotsendiks st. sai palka üliõpilaste maksudest. Immanuel Kant luges loogikat, metafüüsikat loodusteadust, matemaatikat, füüsilist geograadiat ja eetikat. Loenguid andis ta nii, et temast saadaks aru, peatudes raskete
viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas. Bismarck suri 83-aastaselt 30. juulil 1898. aastal. 1.8. SEOS EESTIGA Otto von Bismarck on käinud ka Eestis. Räägitakse, et külaskäigu ajal Raikkülla Alexander von Keyserlingi juurde, kes oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik, oleva ta istutanud mõisaparki tamme ja katsunud talumeestega jõudu õllevaadi kergitamises. 1.9. TSITAADID JA ÜTLUSED: · "Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage." · "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." · ,,...tänapäeva suuri küsimusi ei otsustata mitte kõnede ega enamuse otsusega, mis oli 1848. ja 1849
vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku
hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles
vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku
1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) muuseumi, mis 1864. aastal nimetati ümber Provintsiaalmuuseumiks, üheks oluliseks tegevussuunaks oli ka looduse uurimine. Eriti tähtsaks muutus see 1872. aastast alates, kui EKÜ presidendiks valiti Aleksander von Pahlen (18201895), kes oma kiindumuse tõttu Eesti Meremuuseum loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele. A. Von Pahleni, geoloog Aleksader Keyserlingi ning akadeemik Friedrich Schmidti juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud kogudena võib mainida dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste, F. J
Eesti Loodusmuuseumile panid aluse XIX sajandi loodusteadlased. 1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) muuseumi, mis 1864. aastal nimetati ümber Provintsiaalmuuseumiks, üheks oluliseks tegevussuunaks oli ka looduse uurimine. Eriti tähtsaks muutus see 1872. aastast alates, kui EKÜ presidendiks valiti Aleksander von Pahlen (1820 1895), kes oma kiindumuse tõttu loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele. A. von Pahleni, geoloog Aleksader Keyserlingi ning akadeemik Friedrich Schmidti juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Jõudsalt hakkas kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist, loodusteaduslik materjal. Tähtsamate sel ajal omandatud kogudena võib mainida dr. G. A
annaabi.ee 
