Eesti vabastamine 6.jaanuaril 1919.a. algas Eesti vägede vastupealetung.Selle peasuunas tegutsesid edukalt soomusrongid.Enamlaste sõjaline vastupanu murti.Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverrening jätkati edasitungi.Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19.jaanuaril Narva.Koostöös Kuperjanovi partisanidega vabastati 14.jaanuaril Tartu.Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1.veebruaril Valga ja Võru ning kolm päeva hiljem Petseri. 4 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel Eesti vägede sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust oma varasemaid seisukohti ümber hindama.Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000 – 80 000 meest .Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee,mille põhijõu moodustasid vene polgud,kuid mis pidi veelkordselt tõestama käesoleva sõja klassiiseloomu.Armee staabiülemaks määrti eestlane August Kork. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele,kuna selle
arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri mõne aja pärast Julius Kuperjanov Tartus. Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi. Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus 1919 algas Rahvaväe uus üldpealetung. Punaarmeelased jäid PõhjaLätis alla, eestlase ja lõuna poolt sakslaste pealetungi tõttu lakkas olemast marionetlik Läti Nõukogude Vabariik. Vabadusõja kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega
Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega
varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid pöördusid lõunasse ning vabastasid 14. jaanuaril Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri. 3 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele. Ajutiselt õnnestus enamlastel vallutada Petseri, Vastseliina, Räpina. Võitlustes Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Viru rindel valitses vaikus. Narvas põles maha terve Joaoru linnaosa. Riigielu korraldamine Esmatähtsaks kujunes majandusliku olukorra tervendamine. Toiduteraviljadest jätkus vaid veebruari lõpuni. Märtsis hakkas olukord paranema, saabusid
Võitlusmoraali tõstis ka välisabi Venemaa vastu. Detsembris nurjasid Inglise laevastikueskaadrid enamlaste plaanid vallutada pealinna merelt. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919. aastal algas Eesti vägede vastupealetung. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid vabastasid 14. jaanuaril Tartu. Esimeseks veebruariks oli vabastatud Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri. Lahingutegevus oli sellega kandunud Eesti territooriumilt minema. Kevadtalvised kaitselahingud Eesti sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust varasemaid seisukohti ümberhindama. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele. Punaarmeel õnnestus sealt murda läbi Rahvaväe kaitsest. Punaarmee rünnakuhoog murti Vastseliina-Orava ja Rõuge- Haanja all. Üritamata otsest pealetungi hävitasid enamlased suure osa Narva linnast. Riigielu korraldamine Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Sõjast ja
25.04 Ruhja katasroof. Kogu lõunarinde läänepoolne tiib oli suhteliselt hõredalt mehitatud. 6. jalaväepolk, mis oli veebruarist saadik olnud Läti pinnal (Ruhja oli tõeline punaste pesa). Pidev pingeseisund kurnas. 6. jalaväepolgu ridades hakkas levima ka enamlik agitatsioon. Märtsis-aprillis levisid 6. polgu hulgas sõjavastased meeleolus. Tekkis vennastumine. Kapten Tallo. 30.04 läks pealetungile nn Härgmäe grupp. 1.05 alustas pealetungi ka Mõisaküla grupp. Kevadtalvised kaitselahingud jätkusid ka mais, kuigi PA oli pm loobunud Eesti vallutamise plaanidest. Eesti RV tekkis võimalus ise initsiatiivi võtta. Kogu see aeg (veebr-mai) valitses Viru rindel pm vaikus. Enamlaste tegevus rindest väljaspool. 12.11.1918 üritasid siinsed enamlikud agitaatorid korraldada Tlnas töörahva streiki AV vastu. Ometi polnud neil tööliste hulgas enam sellist autoriteeti. 12.11 meeleavaldus kukkus läbi. Vene turul (Viru Väljak) aeti demonstrandid laiali. Piiri
annaabi.ee 
