Muusika kodutöö Annemai Harak 1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi:...
Kõnekäänd on lühike piltlik ütlus (poolik lause), mis iseloomustab mõnda nähtust või võrdleb situatsiooni. Käib peale nagu uni. Kärbseid pähe ajama. Peenike nagu piitsavars. Viies ratas vankri all. Leiba Luusse laskma. Kopsu üle maksa ajama. Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike
Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid.
Kalendritähtpäevadega seotud tähtsaimad pühad: mardi- ja kadripäev, hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani kolme päeva jooksul mehele oma kolm tütart), andresepäev (käärima jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev. Laulud: nt ,,Vastlapäeva laul", ,,Tulge tuld hoidma", ,,Kiik heas kohas", ,,Ilus neiu kiigel". o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba
Kardeti kartulite ja kapsaste ussitamist, piima riknemist jne. Sel päeval söödi: praetud sealiha, seapead kaalikalohkude ja porganditega, kartulitega keedetud soolakala, notti, silgukastet, odrajahukörti kartulitega. Tänapäeval ei tunta enam hirmu kartuli ja piima söömise ees, et see võiks riknema minna. Samuti ei sööda tänapäeval enam otseselt sellele päevale omaseid toite. Lihavõttepühad- (liikuvad pühad) kevadpühad olid rõõmupühad. Pärast paastuaega võidi jälle liha süüa. Sellest on pühade nimetuski ,,lihavõtted". Mõnes kohas toodi suur tükk liha lauale, teisel keedeti Suure Laupäeva õhtul vasikalihasülti, küpsetati vasikalihapraadi. Pühadelauale kuulusid varakevadel kättesaadavamad toidud, Ave Kiiber
ruumide pesemine, millega eemaldati kahjustavad jõud ja vanad esemed. Suur nädal on Kristuse kannatusnädal, suur neljapäev tähistab püha õhtusöömaaega. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega
· Karjalaskepäev (01.04.) Karjatamise alguse rituaal oli sümboolne toiming. Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas. Kui nimetatud päev langes õnnetule päevale (esmaspäevale, kolmapäevale või reedele), siis jäi kari koju ja toimetati järgmisel tööpäeval. · Künnipäev (14.04) tähistas kevadiste tööde algust. Põllule tuli minna varavalges, künda kas või üks vagu, olenemata ilmaoludest. · Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad (ajavahemikus 16.03 26.04) on liikuvad pühad, mille kulminatsiooniks on esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Nädal enne kevadpühi peeti mitmes Eestimaa paigas urbepäeva., millega algas pühadenädal. Urbimiseks kasutatavate pajuokste järgi ennustati tulevikku: suured urvad hea viljasaak, oksad lähevad lehte hea õnn, okste kuivamine halb elujärg. Need tähtpäevad sisaldavad kevade tervitamise ja vastuvõtmise tavasid.
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
ja sina seisad ka. Ma ootan, ootan, ootan ja sina ootad ka. Ma sõidan, sõidan, sõidan, ma sõidan rongiga. Mäng Rühmas on 610 tooli pandud üksteise järele ritta. Tagurpidi asetatud numbri- kaardid on laual. Laps võtab ühe numbrikaardi ja ütleb, mis number tal on, seejärel loendab, missugusele toolile ta peab istuma. 77 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 18. PÜHAD Kuulamine On kevadpühad. Õues paistab päike. Lapsed on lasteaias. Laua peal on munad, värvid ja pintsel. See on minu sõber Märt. Ta värvib mune. Värvime meie ka. Mis värvi sina värvid muna? Mis värvi on sinu muna? See on Märdi sõber Riina. Riina paneb oksad vaasi. Need on ilusad oksad, oksal on pajutibud. Vaas on akna peal. Mida kass teeb? Ta vaatab, mida lapsed teevad. Ta vaatab, mida linnud teevad. Ta vaatab tuppa ja vaatab õue.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
