märt 17. apr Jäär 18. apr 13. mai Sõnn 14. mai 20. juuni Kaksikud 21. juuni 19. juuli Vähk 20. juuli 9. aug Lõvi 10. aug 15. sept Neitsi 16. sept 30. okt Tähe koordinaatide määramine: Kääne on taevakeha nurk kaugus taeva ekvaatorist. Tähistatakse tähega (delta) Otsetõus (alfa) on taevakeha nurk kaugus kevadpunkti ja maailmatelge läbivast tasandist. Loetakse vastu päeva ja ühele tunnile vastab 15°. Kepleri seadused I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed.
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed
Horisonditasand see on vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega. Maailmatelg sirge, mis ühendab maailma pooluseid. Taevaekvaator Q ja Q' tasand risti maailmateljega, jagab taevasfääri pooleks. Taevameridiaanitasand maailmateljega ühes tasandis, jagab taevasfääri pooleks. 5. Ekvatoriaalsed koordinaadid ( kääne, otsetõus)? Kääne tähe nurkkaugus koos taevaekvaatorist. = +, - 900 Otsetõus nurk kahe tasandi vahel. Tähe läbiv tasand ja kevadpunkti läbiv tasand. [0h - 4h] või [0o-360o] 6. Horisontaalsed koordinaadid, tähe kulmineerumiskõrguse arvutamine. Aluseks vaatleja horisonditasand. Taeva kõrgus h see on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h = 90o + 7. Milline on tähtede ööpäevase liikumise trajektoori kuju olles poolusel või ekvaatoril? Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed?
Sodiaagiks. Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks, mis on nimetatud Sodiaagi tähtkujude järgi vastavalt: Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits, Veevalaja ja Kalad. Troopilises astroloogias kasutatav süsteem põhinebki sodiaagimärkide, mitte nähtavate tähtkujude mõju arvestamisel. Jäära märgi alguseks loetakse n.n. kevadpunkti, mida Päike läbib kevadisel pööripäeval. Päike läheb Vähi märki suvisel, Kaaludesse sügisesel ja Kaljukitse märki talvisel pööripäeval. Troopiline sodiaak on kokkuleppeline ja korrastatud süsteemne taust nagu aasta 12 kuud. Sõna sodiaak tuleneb kreekakeelsest sõnast zodiakos - loomaring Babüloonias oli kahesugust loomaringi: päikese- ja kuusodiaak. Esimeses oli märke 11, hiljem 12, teises 27 või 28. On tõenäoline, et kuusodiaak on vanem kui päikese.
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spiraalsed
seotud. Tunninurga asemel võib teise koordinaadina kasutada otsetõusu (, RA), mis on ekvaatori kaar kevadpunktist e. Jäära punktist () taevakeha meridiaanini, loetuna vastassuunas westi tunninurgale. Kevadpunkt on ekvaatori punkt, kus Päike oma aastaringsel liikumisel läheb lõunapoolkeralt põhjapoolkerale üle. Selle koordinaadi kasutamise eeliseks on tema otsene seotus Päikese liikumisega, puuduseks aga see, et taevakeha tunninurga saamiseks tuleb otsetõusule kevadpunkti tunninurk juurde liita (üks tehe tuleb juurde).Vanemates Merekalendrites olidki tunninurkade asemel toodud otsetõusud, praegusel ajal on see koordinaat oma tähtsuse minetanud. Omal ajal nimetati otsetõusuga koordinaate teiseks ekvatoriaalkoordinaatide süsteemiks. KOORDINAATSÜSTEEMIDE ÜHENDAMINE. POLAARKOLMNURK. Meresõiduastronoomia põhieesmärkide laeva asukoha määramise ja kompassiparanduse leidmise saavutamiseks peab taevakeha tuntud
Ekliptika on kujuteldav joon taevasfääril, mida mööda toimub Päikese aastane liikumine. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks kevadise võrdpäevsuspunkt ehk kevadpunkt on Kalade tähtkujus, selles punktis asub Päike kevadisel võrdpäevsusel ehk 21. märtsi paiku. Sügisene võrdpäevsuspunkt ehk sügispunkt asub Neitsi tähtkujus, selles punktis asub Päike sügisene võrdpäevsuse ajal ehk 23. septembri paiku. Siiani on jäänud kevadpunkti tähiseks Jäära tähtkuju märk ja sügispunktil Kaalude tähtkuju märk . See tuleneb sellest, et antiikajal asetsesid kevadpunkt ja sügispunkt Jäära ja Kaalude tähtkujus. Lisaks on olemas ka kaks päikeseseisaku punkti suvepunkt ja selle vastas talvepunkt. Kui Päike jõuab sellesse punkti, siis Päike nagu peatuks mitmeks päevaks ühel kõige kõrgemal või kõige madalamal keskpäevasel kõrgusel siit ka nimetus ,,päikeseseisak". Suvine Päikeseseisak on 22
Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc.
annaabi.ee 
