Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest ...
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja
*Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 23 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis
telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. 3 Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul Jõgeval kolmveerand üheksa. Ta oli blondipäine, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud väga seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna
vanemad muinasjutudki ei mäleta sellest midagi.Laias maailmas elasid üksnes Eit , Taat ja lammas. Eit laenas endale tulevikust kangasteljed, pügas lambalt villa maha ja hakkas kuduma. Kui lõng kedratud, hakkas ta segama värvileemi-loojangutaevast võttis roosat, päikesekiirelt kollast, äikesepilvest sinist jne. Kui kerahunnikud valmis, istus eit kangastelgede taha. Päevad veeresid ja nädalad möödusid ning valmisid vaibad vaipade järel, üha uusi kirjeid leiutas Eit.Ühel kevadhommikul oli lõim lõppenud ja Eit kutsus Taati vaipasid maha laotama. Terve maailm lõi korraga särama, Eit teadis, et tema töö oli korda läinud. Taat arvas, kord saab maailmas palju maid ja inimesi olema ning hakkas maadele nimesid panema: Rootsimaa, Saksamaa, Venemaa jne.Ühele maale tahtis ka Eit nime anda ja õmbles lapikotikestest vaiba ja laotas selle viimasele paljale maaribale põhjapiiril. Sellele maale pani ta nimeks Lapimaa...kivide vahelt ajas end püsti lapi moon
annaabi.ee 
