temasuguste eelnevast elukäigust tulenev risk tollal väiksem impeeriumi südames kui Eesti NSV-s. Moskva GITIS-e legendaarse Eesti stuudio lõpetajana saabus näitleja Kaljo Kiisk 1953.aastal Tallinna Draamateatrisse. Ta jõudis siin koos Kulno Süvalepaga lavastada Lutsu "Kevade" (1954), mängides ise ka Tootsi. Nupukat, erksa mõtlemise ja rahutu vaimuga Tootsi. Ometi sai too lavastus kuulsaks eelkõige Orgulase Abeli hullava "Kevadena", millel kõikidest samanimelistest lavatükkidest oli pikim eluiga. Kuid alates 1955. aastast oli Kiisk teatrist läinud ja alustanud uut elu filmimaailmas. Näitlejana oli Kiisk inimnatuuri alati tajunud, ta oli tähelepanelik, oskas vaadelda, tajus meeleolusid ja atmosfääri. Ta oli edev, kuid see ei pimestanud teda. Ta armastas olla märter, kuid ikka tagantjärele. "Hullumeelsuse" "riiulile panekut" 1970ndal elas ta rängalt üle. Kiisk
* USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis * 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka rahuläbirääkimisi. * 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. * L-Vietnam said lüüa ja seal kehtestati kommunistlik režiim ning 1976 kaks poolt liideti * kommunistid tulid võimule ka Kambodžas ja Laoses Praha kevad 1968 * Tšehhoslovakkias Praha kevadena tuntud katse sotsialismi seestpoolt reformida, mida üritati teha kompareti kaudu, st VLO välja astumata * Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati. * Tõestuseks kogu maailmale, et Nõukogude režiim ei muutu ajas mõistlikumaks ja et seda pole võimalik seestpoolt parandada. Araabia * 1956 vallutas Iisrael Egiptuselt Siinai poolsaare, mille ta küll tagastas, aga araablaste
juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva- meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). 2.16. Praha kevad: (1968) (Vt. õpik lk.87; 109-110) · 1960-ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider A.Dubcek liberaliseerimisprotsessi (teataval määral analoogne Ungari sündmustega 1950-ndatel)- mida tuntakse ka "Praha kevadena" (võrdle "Hrustsovi sula"). Ta lubas hakata ülesse ehitama nn."inimnäolist sotsialismi"- alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tsehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris; kui I.Nagy lasti maha, siis A.Dubcek viidi Moskvasse vangi). · Sündmused Tsehhoslovakkias viisid Moskva poolt Breznevi doktriini
NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin, mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 11 3.3. Tsehhoslovakkia kriis: 1960.aastate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider Alexander Dubcek (1921-1992) liberaliseerimisprotsessi, mida tuntakse ka "Praha kevadena" (võrdle "Hrustsovi sula"). Ta lubas hakata üles ehitama nn inimnäolist sotsialismi, alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetungi Tsehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris. Reformiliikumise liider Dubcek asendati 1969 parteijuhi kohal vanameelse G.Husákiga.
üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni. 15. Praha kevad 1968 ja Brežnevi doktriin 1960.aastate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Alexander Dubček (1921- 1992) liberaliseerimisprotsessi, mida tuntakse ka “Praha kevadena” (võrdle “Hruštšovi sula”). Ta lubas hakata üles ehitama nn inimnäolist sotsialismi, alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus-, ettevõtlus- ja isikuvabadusi. 1968 plaanimajanduse täiustamine turumajanduse võtetega. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris. Reformiliikumise liider Dubček asendati 1969 parteijuhi kohal vanameelse G.Husákiga
poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). 2.16. Praha kevad: (1968) (Vt. õpik lk.87; 109-110) 1960-ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider A.Dubček liberaliseerimisprotsessi (teataval määral analoogne Ungari sündmustega 1950-ndatel)- mida tuntakse ka “Praha kevadena” (võrdle “Hruštšovi sula”). Ta lubas hakata ülesse ehitama nn.”inimnäolist sotsialismi”- alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tšehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris; kui I.Nagy lasti maha, siis A.Dubček viidi Moskvasse vangi). Sündmused Tšehhoslovakkias viisid Moskva poolt Brežnevi doktriini
annaabi.ee 
