See spordiala võimaldab harmooniliselt arendada kogu keha. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Sportlase eesmärk on luua suurim või hädavajalik jõud vajalikus suunas võimalikult lühikese ajaperioodi vältel. Selleks et saavutada igal sammul maksimaalne kiirendus, on oluline, et saavutataks täielik sirutus pöia-, põlve- ja puusaliigestes samaaegse teise jala aktiivse hooliigutusega ja käte energilise tööga. Pikamaajooksjate kõige olulisemad treeningumeetodid: Kestusmeetod: jooks suhteliselt pikkadel distantsidel suhteliselt püsiva kiirusega ilma puhkepausita. Kestustreeningut kasutatakse üldise vastupidavuse arendamiseks ja taastumiseks pärast intensiivseid koormusi. Intervallmeetod: seeria lõikude korduv läbimine mitteküllaldase puhkeintervalliga. Jooksu kiirus, distantsi pikkus ja puhkepauside pikkus on eelnevalt kokku lepitud.
harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1. Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks. Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140–150 lööki/min, harjutuste kestus 1–3 tundi või enam, põhiliseks arendamise meetodiks on ühtlus- ehk kestusmeetod. 2. Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks. Iseloomulikud on pulsisagedus ~ 170 lööki/min, harjutuste kestus 20 minutit kuni 1 tund. Põhilisteks arendamise meetoditeks on ühtlus-, vahelduv ja ekstensiivne intervallmeetod. Aeroobse suunitlusega vastupidavusharjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist, subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. 3
tavainimesest. Südame maht võib vastupidavustreeningu mõjul suureneda suhteliselt kiiresti. Südame mahu suurenemine viib ka südame löögimahu suurenemisele, mis omakorda on aluseks ökonoomsele südame talitlusele vastupidavuse arendamisel. Südame mahu suurendamiseks on eriti sobivad intervallmeetod ja intensiivne kestusjooks. Vastupidavust arendatakse kestus-, intervall-, kordus- ja võitlusmeetodiga. · Kestusmeetod: ühtlane kestusjooks nt metsas kross, kestusjooks tempo vahetusega, kolmnurk-nelinurk jooks, jooks ajatunnetusega, ringtreening, intervall-kestusjooks. · Intervallmeetod: vastupidavuse ringtreening, vastupidavussirkel, lühiaegne intervalltreening; jooks hüpetega, lisaraskustega-, takistusega- ja mäest üles jooks. · Kordus- ja mänguline meetod: tempojooksud, testiharjutused; mängud väikeste rühmadega, treening-võistlusmängud jm. Ohutus eelkõige:
Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase aroobse, ehk segareziimi ja anaeroobse vastupidavuse optimaalse arengu. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng teostatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segareziimi mõjustamine ekstensiivse intervallmeetodi ja anaeriibne glükulüütiline rexiim intensiivse intervallmeetodi ja kordusmeetodi kasutamisega. Sellest tulenevalt on treeningumeetodite kasutamise loogiline järjestus: kestusmeetod-ekstensiivne intervall-intensiivne intervall-kordusmeetodid. Rõhku tuleb panna ekstensiivse intervallmeetodi osa sujuva ülemineku tagamisel intensiivsemate treeningumeetodite kasutamisele. Ekstensiivse ja intensiivse intervallmeetodi eristamiseks võib kasutada alljärgnevat võrdlust. ( tabel 1) Vastupidavusvõimete testimine Vastupidavuse puhul on tegemist kompleksse liigitusliku võimega, milletõttu on vaja esitada suure haardelist testide patareid, mille abil oleks võimalik:
- arendav (pulss kuni 160 lööki/min), - ekstensiivne (pulss 160180 lööki/min), - intensiivne (pulss maksimaalse lähedane, laktaat tõuseb 1520 mmol/l), - maksimaalne (maksimaalne kiirus või võimsus, kestus mitte üle 15 sek). Kui esimese kahe intensiivsuse tsooni puhul on ülekaalus kestusmeetod, siis kolm järgmist toetuvad enam vahelduvmeetoditele (intervall- ja kordusmeetod, fartlek). Keskmised pulsi Üleminekul kestusmeetodilt intensiivsematele lõigutreeningutele kasutatakse ja vere laktaadi ekstensiivset intervalltreeningut, mille ajal südame löögisagedus on 170±10 kontsentratsiooni lööki/min. andmed on Ka vastupidavustreeningu läbiviimisel on otstarbekas lähtuda nn rusikareeglitest,
annaabi.ee 
