saa muuta ega kustutada. PROM Programmeeritav PROM, väljaga programmeeritav püsimälu ehk FPROM või ühekordneprogrammeeritav püsimälu ehk OTP NVM on digitaalsel kujul mälu, kuhu iga bit on lukustatud „fuse“-dega või „antifuse“-dega. Sellist süsteemi kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. Põhiline erinevus ROM-iga on, et programmeerimine rakendatakse pärast seademe ehitamist. PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast, saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel . Sellise tehnika olemasolust võimaldab ettevõtetel hoida varuks tühi PROM kättesaadaval, ja programmida neid viimasel hetkel, et vältida suure hulga muid töö kohustusi. Seda tüüpi mälud, on sageli näha videomängupultides, mobiiltelefonides, raadioseadmetes, siirdatavates meditsiiniseadmetes, High-Definition Multimedia liidestes (HDMI) ja paljudes teistes tarbija ja
peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast
Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta
peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Vastavalt kasutatava toidu iseloomule ning selle seedimise omapärale on seedekanali alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast
seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest. Alates söögitorust lisandub limaskestale vahelmise kestana silekiuline lihaskest. Vaid söögitorus ja neelus asenduvad need vöötlihaskiududega. Lihaskesta ülesandeks on toidu segamine ja edasiviimine. 24. Suuõõs. Süljenäärmed. Keel Suuõõs on seedekanali algusosa. Ülevalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, kõrvalt põsed ja alt suupõhja lihased. Suuõõs jaguneb suuesikuks ja hambakaartest seespool asuvaks pärissuuõõneks. Suupilu piiravad mokad, mis veistel on lühikesed ja vähe liikuvad – neid ei kasutata toidu haaramiseks
asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad nimetatakse neeluks (drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi nimetatakse paisuks (gate). 4. PROM PROM on programmeeritav ROM. Iga bitt PROM püsimälus on lukustatud kas ahela katkestamisega sulari lahtisulatamise abil või ahela lühistamise ehk kokkusulatamisega. Sellist mäluliiki kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast, saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel. Tüüpiline PROM loeb kõik bitid sõnastuses „1“. Burning Fuse programmeerimise käigus loeb „0“. Mälu saab programmeerida ainult üks kord. 5. High-Z Hiz ehk kolmas olek. Loogialülituses sisendite ja väljundite omavaheline ühendamine. Hiz = High Impedance = Kõrge takistus (impedantsus). Hiz tähendab, et antud element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1 nim ka (FLOAT = ujuv potentsiaal)
annaabi.ee 
