http://www.abiks.pri.ee Mandrijäätekkelised pinnavormid Pinnavorm -maakoore pealispinna osad Jääkünde nõgu -esineb Peipsi, Pihkva ja võrtsjärves Kalju voored -mandrijää kulutusel kristalseisse või settekivimiteisse tekkinud ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm (Lihula ja salevere mägi, Kessulaid suures väinas) Voored -kõrgendikud (Saadjärve voorestik) Moreentasandik -liustikutekkelised kuhjevorm (Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikel) Otsamoreen -liustike serva ees kuhjunud pikklikud positiivsed pinnavormid (Vaivara Sinimäed Kirde-eestis ning S-tähe kujulise põhijoonisega Lääne-Saaremaa kõrgustik)
maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on kaljuvoor? Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed
Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 2 26. Mis on oos
moreenist) _ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist) * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa. * pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena, enamasti mõhnastikena (Kurtna, Illuka, Mustoja; Haanja ja Otepää kõrgustike keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast,
kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise astme järgi pärisvoorteks ja voorjateks künnisteks. Eesti voorte pikkus ulatub mõnesajast m kuni 13 km (Koimula) ja kõrgus mõnest m kuni 50-80 m (Laius 60 m). Suurimad voored ning neid eraldavad
Ka Suure väina ületamine kavandati suure jõe forsseerimise eeskujul (BA MA, RH 24-42/10). XXXXII armeekorpusest oli Muhu vallutamise peajõuks määratud kindralleitnant Siegfrid Haenicke juhitav 61. jalaväediviis. Muhusse saadetava dessandi eelduseks oli Kessulaiu vallutamine. 10. septembri hommikul kell 5.15 saatis sakslaste 161. luurepataljon vanemleitnant Finkensteini juhtimisel dessandi Kessule. Ainsa eestlasena tegi selle dessandi kaasa vabatahtlik Otto Peters. Kessulaid hõivati vastupanuta ja päeva jooksul toodi sinna 210 mm suurtükipatarei, mis võis tule all hoida kogu Muhu idarannikut (Sammet 1999, 165). Pilt 14 Saksa ründepaat asub Suurt väina ületama, pardal 151. jalaväerügemendi 13. kompanii 75 mm kergesuurtükk. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:3 Suurema dessandi korraldamiseks nappis sakslastel aga väina ületamiseks sobivaid paate. Juba juulis 1941 hakati Soome mereväe juurde sakslaste palvel komplekteerima
Enamliku partei juhtkond oli selleks ajaks lõhestunud. 17.02.1918 saadab Sa telegrammi, et alates homsest ollakse Ve-ga uuesti sõjajalal. Selle peale nõustus Ve Sa kõigi tingimustega. 18.02 algas Sa viimane suurpealetung idarindel, kandis nimetust « Rusikalöök » (Faustschlag). 8. armee eesostas Kirchbach. Eesti aladele tungis 2 armeekoprust (60. AK - eesotsas Pappritsiga ning, 68. AK "Põhjakorpus" eesotsas Seckendorf). 68. alustas pealetungi 19.02, enda alla võeti vaid Kessulaid, maabuti 20ndal Virtsu, õhtuks Lihulasse. 2 punt (ka 68) maabus Haapsalus. Järgmisel päeval need 2 kolonni ühinesid ja jätkasid pealetundi Tallinna suunas. Neile ei osutatud mingit vähegi nimetamisväärset vastupanu, sest enamlased ei uskunud Sa pealetungi võimalikkusesse. 18.02, kui saadi teada eelmisel päeval saadetud telegrammist, tekkis paras paanika. Hiljem rahunes, kui saadi teada Lenini vastusest. Ve armeel puudus võitlustahe ja nad pigem põgenesid kui hakkasid vastu.
annaabi.ee 
