[a] – illabiaalne madal eesvokaal [ɶ] – labiaalne madal eesvokaal [æ] – illabiaalne vaegmadal eesvokaal [ɛ] – illabiaalne keskmadal eesvokaal [e] – illabiaalne keskkõrge eesvokaal [i] – illabiaalne kõrge eesvokaal [œ] – labiaalne keskmadal eesvokaal [Ø] – labiaalne keskkõrge eesvokaal [y] – labiaalne kõrge eesvokaal [ɪ] – illabiaalne vaegkõrge eesvokaal [ʏ] – labiaalne vaegkõrge eesvokaal [ɐ] – vaegmadal keskvokaal [ɜ] – illabiaalne keskmadal keskvokaal [ɞ] – labiaalne keskmadal keskvokaal [ɘ] – illabiaalne keskkõrge keskvokaal [ɵ] – labiaalne keskkõrge keskvokaal [ɨ] – illabiaalne kõrge keskvokaal [ʉ] – labiaalne kõrge keskvokaal [ə] – neutraalvokaal, keel jõudeolekus Monoftong – 2 laadilt samasugused vokaalid. Lühikesed ja pikad on tavalisemad. Kolm vokaali pikkust on harva esinevad (nt eesti keel: kalu-kaalu-kaa:lu).
Hääldamisel ei ole . takistust. Hääldamisel on takistus. . Täishäälikud. (), (), (), (), (), () , , , , , , , , , . . (rõhulised) (rõhuta) - .(muutub hääldus) ( ) ( ) 4 - Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: , .Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ja järel redutseerub,taandub e suunas: ,. - e ja hääldamine peaaegu ühtib: eesti, , eksam - ,eha, . i - Üldiselt on i ja hääldamine peaaegu sarnane: lipp - , piima- .Tuleb
ruumivõimaluste piiridel (skeemil punktid trapetsi kummalgi küljel). Tegelikult kasutavad maailma keeled kogu ala, mis mahub selle kujundi sisse: häälikute põhihulk jaotub ette-taha (skeemil vasak ja parem väli), kuid ka keskele olev kolmnurk ei jää tühjaks seal moodustuvaid nimetatakse keskvokaalideks (nt [] ehk vene ). Keeli, mis kasutavad viimaseid, pole vähe (meil tuntumatest ka rootsi, samuti inglise, saksa, prantsuse). Tavalisim keskvokaal on neis keeltes nn svaahäälik [ ] (rõhutu silbi redutseerunud e). Huulvokaalidest (labiaalvokaalidest) on enamikus keeltes tagavokaalid o, u. Labialiseeritud eesvokaalid on haruldasemad: peale eesti ö, ü veel nt saksa, prantsuse ja rootsi keeles tavalised [ø], [oe] (vastavalt keskkõrge ja keskmadal "ö") ning [y], [] (kõrge ja poolkõrge "ü") vt ka allpool eri keelte vokaalisüsteemid. Keskvokaalide seas leiame huulvokaalid rootsi pika ja lühikese näol
Гласные звуки бывают ударными. (rõhulised) Безударные (rõhuta)звуки меняют своё звучание -подвергаются редукции.(muutub hääldus) молоко ( малакỏ) собака ( сабảка) 4 а - а Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: трава, лампа.Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ч ja щ järel redutseerub,taandub e suunas: час,щавель. е - э e ja э hääldamine peaaegu ühtib: eesti, эти, eksam - экзамен ,eha, эхо. i -и
*lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l] *tremulant e värihäälik (väringute seeria) [r]*poolvokaal [j] *helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s]*dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri) *aspiratsioon e hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide järel Täishäälikud: *eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] *labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] Foneetiline transkriptsioon - Häälikute täpset kvaliteeti ja pikkust kajastavat kirjaviis. Seda on vaja selleks, et keeli uurida, et hääldusi üles tähendada. Foneem – väikseim tähenduseta keeleüksus, võimaldab eristada tähendusi; häälikud on eri foneemid. NT: foneemid e/l/u annavad kokku morfeemi elu. Foneemide liigid Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi:
Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud: o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] o frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h] o nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n]
annaabi.ee 
