- Olen junalta poistumassa ja pyytän apua! (Olen rongilt maha minemas ja palun abi) - Anteksi! Pääsenkö täälta asemaaltta vanhan kaupunkin kautla keskusta? (Vabandage! Saab vanalinna kaudu keskusesse?) - Kyllä (Jah) - Teillä täyty mennä sieltä suora, sitten pikaisen vasemalle ja sen jälken raatukseltta taas pikaisen vasemalle, sitten olet suora keskustassa. (Te peate minema sealt otse, siis natuke vasakule ja see järel raekojaplatsilt jälle veidi vasakule, siis oled otse keskuses) - Kiitoksi! Mutta pyytän viela apua. Mitän keskustta pääsen Stocmannille? (Tänan! Aga palun veel abi. Kuidas saab keskusest Stocmanisse?)
2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping.
kasuks President Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon
infrapunasauna. Aamusauna on hotellin asiakkaille ilmainen. Toisessa kerroksessa on kokoustilat: yksi auditorio, johon mahtuu 80 henkeä, kaksi pientä kokoushuonetta ja suuri konferenssisali 300 hengelle. Kaikissa kokoustiloissa on paperitaulu, piirtoheitin, TV, valkokangas, datatykki ja nopea internet-yhteys. Hotellin edessä on parkkipaikka, vieressä pieni puisto ja takana tenniskenttä. Hotellia vastapäätä on suuri ostoskeskus. Keskusta on aivan hotellin lähellä ja sieltä löytyvät kaikki muut tarvittavat palvelut. Torikin on vain kävelymatkan päässä. See on hästi tavaline kolme tärniga kesklinnahotell, kus on 20 tuba: 5 ühekohalist tuba, 10 kahekohalist tuba, 2 peretuba ja 3 sviiiti. Kõikidesse tubadesse mahub lisavoodi ja beebivoodi. Toa äraandmisaeg on kell 12. Hotelli ei saa võtta lemmiklooma. Esimesel korrusel on vastuvõtt, kus müüakse linnakaarte, ajalehti, postkaarte,
Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) · Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks. Parlament on 200-kohaline. Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskpartei, Kokoomus, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei. Valitsusjuht: Peaminister Matti Vanhanen (Keskpartei Suomen Keskusta, al. 24.06.2003)
63.1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68.Soome II MS järgsed presidendid Mannerheim, Paasikivi, Kekkonen, Koivisto, Halonen 69.NSVL loobus Soome pinnal olevast Porkkala sõjaväebaasist. 70.1995 liitus Soome Euroopa Liiduga
Tugev presidendivõim, seda on natuke piiratud. 2000 uus põhiseadus. Varem võis president parlamendis vastuvõetud seadused ümber lükata. Enam vetoõigust pole. Soome valitsus valtioneuvosto (riiginõukogu). Enam ei saa president ainuisikuliselt parlamenti laiali saata. Välispoliitika ülem oli ka varem president, nüüd on EL-ga seonduv peaministri asi, muuga tegeleb president. Peaminister Mari Kiviniemi. Ministreid kokku 20, neist 11 naised. Suurimad parteid: Keskusta, Kokoomus, Sotsiaal-demokraatlik partei. Tavaliselt valitsuses ka: Vasakpoolsed, Rohelised, RKP, kristlik-demokraatlik liit. Soome presidendid: 1919-1925 K. J. Stahlberg 1925-1931 L. Kr. Relander 1931-1937 P. E. Svinhufvud 1937-1940 K. Kallio 1940-1944 R. Ryti 1944-1946 C. G. E. Mannerheim 1946-1956 J. K. Paasikivi 1956-1982 U. Kekkonen 1982-1994 M. Koivisto 1994-2000 M. Ahtisaari 2000- ... T. Halonen 32.Lipp, vapp, hümn.
keskari (= keskiolut) (keskmise kangusega) õlu keskellä keskel kesken pooleli keskeyttää katkestada, pooleli jätta keskimmäinen keskmine keskiolut (keskmise kangusega) õlu keskirivi keskmine rida Keski-Suomi Kesk-Soome keskiviikko kolmapäev keskiviikkoaamu kolmapäeva hommik keskusta keskus, kesklinn keskustella vestelda, juttu ajada kestävä vastupidav, tugev kestää kesta; vastu pidada kesä suvi kesäkuu juuni kesäloma suvepuhkus, - vaheaeg kesämökki suvila kesätapahtuma suvesündmus kesäyliopisto suveülikool keuhkot kopsud
Assita KANKO Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Belgia Nieuw-Vlaamse Alliantie Othmar KARAS Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Austria Österreichische Volkspartei Pierre KARLESKIND Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa La République en marche Karin KARLSBRO Uueneva Euroopa fraktsioon Rootsi Liberalerna Karol KARSKI Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Poola Prawo i Sprawiedliwość Elsi KATAINEN Uueneva Euroopa fraktsioon Soome Suomen Keskusta Manolis KEFALOGIANNIS Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Kreeka Nea Demokratia Billy KELLEHER Uueneva Euroopa fraktsioon Iirimaa Fianna Fáil Party Fabienne KELLER Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Agir - La Droite constructive Ska KELLER Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Saksamaa Bündnis 90/Die Grünen Seán KELLY Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Iirimaa Fine Gael Party Beata KEMPA
annaabi.ee 
