esilekerkimine oli ärkamisajale iseloomulik. Mitmed seltsid panid rõhku rahva hariduse edendamisele, eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule arendamisele. Eesti kirjameeste selts, eesti üliõpilaste selts, Tartu eesti põllumeeste selts. Karsklusliikumise tähtsus, Reimann- karsklusliikumised tegelesid rahvaharidustööga, meelelahutusega. Rahvuslikud eesmärgid. Reimann esitas eesti autonoomia idée. Oli karsklusseltside kesktoimkonna juht. Jäi truuks oma põhimõtetele rahvusideedes. Üldise kirjaoskuse tähtsus- ligi 80% inimestest oskas lugeda. Ilmusid uued õppeained, areneda sai koolivõrk. Rahvusliku liikumise musikaalne roll- toimus 1. üldlaulupidu 1869. ajaloo üks tähtsündmus. Rahvuslik vaimustus levis üle eesti. Rahvusliku ärkamisaja suurüritused- 1857- perno postimees,1865- vanemuise seltsi rajamine., 1969- 1. üldlaulupidu. 1870- eesti üliõpilaste seltsi asutamine, 1872- eesti kirjameeste selts
Kommunism punane Sotsialism punakas-kollane Fasism kollane Demokratism roheline Inimkonna Religioon helesinine Rahvusriiklus sinine Isamaalsus lilla Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni.
peatoimetajaks Jaan Tõnissoni. Seda loetakse "Tartu renessansi" alguseks.1890. aastatel oli Reimanil ka pidevalt probleeme riigivõimuga, sest ta vastustas sakslaste domineerimist luteri kirikus ning nõudis sellest eestikeelse ja -meelse rahvakiriku tegemist. Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist.Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht.Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood.1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest
Tõnissoni. Seda loetakse "Tartu renessansi" alguseks. 1890. aastatel oli Reimanil ka pidevalt probleeme riigivõimuga, sest ta vastustas sakslaste domineerimist luteri kirikus ning nõudis sellest eestikeelse ja -meelse rahvakiriku tegemist. Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest.
peatoimetajaks Jaan Tõnissoni. Seda loetakse "Tartu renessansi" alguseks. 1890. aastatel oli Reimanil ka pidevalt probleeme riigivõimuga, sest ta vastutas sakslaste domineerimist luteri kirikus ning nõudis sellest eestikeelse ja -meelse rahvakiriku tegemist. Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 18911893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist. Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht. Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Hermann Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjtuas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest.