.. lõi mõnusa peo meeleolu. Apelsini sünnipäevaks võib pidada 11. maid 1974, mil toimus esimene esinemine ETV-s Mati Talviku populaarses telesaates „Laupäevaõhtu“. Järgmisel päeval pärast seda saadeti Tõnu Aare Siberisse sõjaväkke, kust naases 1975. aasta suvel. Apelsini ridadesse lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Edulugu • 1977 oli jõutud täielikku tippu Eestis • 1978. aastal pääses Apelsin esinema kesktelevisiooni saatesse „Goluboi ogonjok“ (Sinine tuluke). See oli uue aasta vastuvõtu saade ja seda vaatas kogu Nõukogude Liit. • Hakkas peale üks suur kontsertturnee, mis kestis 1989. aastani. Sagedased esinemised televisioonis, kontserdid miljonilinnades: Moskva, Leningrad, Taškent, Tseljabinsk, Odessa jne. • 2009 - Apelsin 35, millest ilmus 2014. aasta kevadel ka esimene Apelsini DVD. • 2012 - ilmus esimene kauamängiv CD-plaat „Kauge hüüd“ paljude
"Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt
- 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988. aastal valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks. 1984.a. 5. mai - Konkursi "Minu miilits" laureaatide seas olid Urmas Ott, Riho Raie, Leo Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS
põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega. Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL'is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel kohustus osaleda paraadis. Naistepäeval seisid kõik mehed lillejärjekorras ja koju toodi alati punaseid nelke ja vastikut kreemtorti. Roose polnud kuskilt väga saada.
telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist. Tallinna rahvalikoolis loodud televisiooni ppering (1936) korraldas avalikke telesaadete vaatamisi. Raadioamatride nitusel 1948 eksponeeriti A. Sillarti ULL-saatja antenni projekti, mida sai kasutada ka TV-saatjana, 1949 valmis tal televisioonisaatja ja -vastuvtja projekt. 1960. aastate alguses muutus televisiooni ideoloogilis-poliitiline roll, televisioon lakkas olemast uus tehniline ime. Alates 1962. aasta algusest transleeriti programmis iga pev Kesktelevisiooni saateid, mis kestis 28 aastat. Algas programmivahetus teiste liiduvabariikide telestuudiotega, tehti saateid Intervisioonile. Oluline samm televisiooni arenguloos oli programmi peatoimetuse loomine 1963: tekkis teletootmist korraldav ja planeeriv laialdaste volitustega lli, mis etendas otsustavat rolli telestuudio muutumisel plaanipraselt tegutsevaks tootmisorganisatsiooniks. ldist meeleolumuutust hiskonnas, mis jrgnes 1968. aasta Praha sndmustele, tunnetas ennekike loominguline intelligents
lendu Kuu poole kahe maandumisega, samuti NSVL lennud: esimene mehitatud laevade põkkumine jaanuaris, kolme Soyuz laevade kollektiivlend oktoobris. Apollo 11 President John Kennedy kuulutas 1961. aastal, et kümnendi lõpul kõnnib inimene Kuul. Ameeriklaste ja kogu maailma unistus täitus juba kaheksa aastat hiljem, 1969. aasta 20. juulil.1969. aasta 20. juuli õhtul lõpetas Eesti Televisioon päeva toonase Kesktelevisiooni saatega «Armastatud laulja Jan Kiepura». Sellele järgnesid kell pool kaksteist viieminutilised «AK» lühiuudised. Ülejäänud maailm, kokku umbes 500 miljonit inimest, hoidis samal ajal hinge kinni. Esimesed inimesed olid just astumas Kuule, Vaikuse merele. Vaid kaks punast suurriiki, Nõukogude Liit ja Hiina, olid loobunud kohe algavast ameeriklaste otseülekandest. Astronautidest ei räägitud esialgu mitte sõnagi. Moskva meelehärmiks ei olnud nad ju venelased. 16
Hing ihkas enamat. Ta otsis seda jõulisusest, soul'i pingeväljendusest, bluusi tundesügavusest. (Erm 1989, lk 71) 12 Ta enda hingmuusika esimeseks plahvatuseks oli ,,Pimedale muusikule", mille ta pühendas hetkel lemmikuteks olnud pimedatele muusikutele (nt Ray Charles, Jose Feliciano, Stevie Wonder) ning mis tõi talle võidu filharmoonia laulvõistlusel. Üleliiduline tunnustus tuli Kesktelevisiooni saadete ,,Art Loto", ,,Sire krug" ja ,,Goluboi ogonjok" vahendusel. Ansamblitega Laine, Music-seif ja Ultima-Thule esines ta kõigis liiduvabariikides, aga ka Soomes, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, ja ikka saavutas ta kuulajatega vahetu kontakti. 1983. aastal esindas ta ka NSV Liitu rahvusvahelisel lauluvõistluse ,,Bratislava lüüra". (ibid: 71- 72) Tõnis Mägi lauludemaailm on mitmekihiline ja vastavalt oma väärtushinnangutele, muusika ja
Tallinnas sai valida kuue teleprogrammi vahel, sh kaks Soomest. 1975 oli ETV telepäeva keskmiseks pikkuseks 12,6 tundi, sellest omasaateid 3,3 tundi. Esimesel 10 aastal jäädvustus kultuurilugu üksnes filmilindile. Kõik saated läksid otse ekraanile. Kardinaalse pöörde teletehnoloogiasse tõi videosalvestus. Esimene videosalvestus Eestis tehti 1965. aasta septembris, eetrisse jõudis esimene saade videomagnetofonilt 28. juunil 1966. Värviprogramm algas esialgu Kesktelevisiooni värvisaadete ülekannetega (1967), oma värviprogrammi loomisega alustati 1972. a lõpus. 1980 avati Tallinnas uus, 314 m kõrgune teletorn. 1980. a purjeregati edastamiseks ehitati Piritale regionaalne telekeskus. Tänu reportaazkaamerate kasutuseletulekule ja uue stuudiokompleksi valmimisele hakkas kasvama omatoodangu osakaal, mis ulatus 1991 5,2 tunnini saatepäevas. Eelarve kärpimine andis tagasilöögi nii omatoodangule kui teletöötajate arvule. 1990
annaabi.ee 
