umbusaldus valitsusele, selljuhul tuleb valitsusel tagasi astuda, teine võimalus on välja vahetada üksikud ministrid. Valitsuse koosseis- valitsust juhub peaminister(Andrus Ansip-alates 13. aprill 2005)praegu on 46.valitsus. Valisuse liikmeteks on ministrid. Minister saab õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Ministrid: 1. Haridu- ja teadusminister-Jaak Aaviksoo 2. Justiitsminister-Kristen Michel 3. Kaitseminister-Mart Laar 4. Keskonnaminister-Keit Pentus 5. Kultuuriminister-Rein Lang 6. Majandus-ja kommunikatsiooniminister-Juhan Parts 7. Põllumajandusminister-Helir-Valor Seeder 8. Rahandusminister-Jürgen Ligi 9. Regionaalminister-Siim-Valmar Kiisler 10. Siseminister-Ken-Marti Vaher 11. Sotsiaalminister-Hanno Pevkur 12. Välisminister-Urmas Paet Peaminister juhib riiki riigikantsleri kaudu, mid ajuhib riigi sekretär(Heiki Loot). Opositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud Koalitsiion e
Eesti ministrid Peaminister: Andrus Ansip Keskonnaminister: Jaanus Tammkivi Haridus ja teadus minister: Tõnis Lukas Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Justiitsminister: Rein lang Kultuuriminister: Laine Jänes Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur
VÄLISFINANTSEERIMISE OSAKOND 4 ASEKANTSLER (Nt jäätme-, looduskaitse, välisõhu, Haldus-, vee- ja metsaosakond) 3 KESKKONNAMINISTEERIUMI STRUKTUUR 1. Keskonnaminister Keskonnaministril on 32 ülesannet: näiteks 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole
looduskaitseala. G. Vilbaste- esimene looduskaitse inspektor,koostas esimese kaitsealuste objektide loendi- Jaan Eilart- tema eestvedamisel hakata Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena, ta asutas Tartu Üliüpilaste Looduskaitseringi TÜLKR, juhtis Lahemaa rahvuspargi rajamist. Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi- „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” E.Kumani-Juhtis 1. Looduskaitse komisjoni Marko Pomerants- praegune keskonnaminister 3) 10 väidet ( õige/väär) 4) loodusobjektide tüübid seaduse alusel Kaitsealad- inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitsealad. Rahvuspargid- Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitseala-Viidumäe, Nigula, Endla, Alam-Pedja Maastikukaitseala- Laulasmaa, Järveotsa, Padaoru, Viljandi jne.
1910 asutati Vaika (Vilsandi) linnuaitseala. Esimene kaitseala Eestis. 1971 asutati Lahemaa rahvuspark. 1979 koostati Eesti punane raamat. Selle põhjal trükiti 1982 suuretiraaziline rahvaväljaanne. * Liikide kaitse looma ja taime liikide kaitse eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine. Kaitstavad liigid jagunevad kolme kategooriasse. Esimene ja teise kategooria liigid võtab EV kaitse alla oma määrustega. Kolmanda kategooria võtab keskonnaminister kaitse alla oma määrustega. * Esimene kategooria loomaliigid: ebapärlikarp (Lahemaal), kõre, rohekärnkonn, must toonekurg, väike laukhani, merikotkas (saartel ja rannikul), madukotkas, väike konnakotkas, suur konnakotkas, kaljukotkas (soo ja raba maastikel), kalakotkas (kagu ja kirde Eestis), väike pistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. Esimesse kategooriasse kuuluvad kõige ohustatumad liigid. Seadus keelab
sisse ostma. Seda saaks teha ainult lühiajaliselt, sest tarnelepinguid ühegi naaberriigiga Eestil pole.Aga lühiajaliselt oleks võimalik kaubale saada Venemaaga. Soome varustab end ise, Lätil ei jagu endalegi ja Leedu, sulgedes 2009 Ignalinas ka teise reaktori, peab saama ise hakkama. 3 Õnneks on riik midagigi teinud. Keskonnaminister on hakanud ajama et põlevkivi kaevandamist piirataks. Keskkonnaministeerium analüüsib võimalusi aastamäära vähendamiseks ja on alustanud läbirääkimisi ka lubade omanike ehk põlevkivi kaevandajatega. Lõplikku lahendust ei ole veel leitud. Olukorra keeruliseks see, et põlevkivi kaevandamisload on väljastatud seadustega kooskõlas ning ettevõtjad on kavandanud lubades märgitud koguseid silmas pidades oma ettevõtete tegevust.
annaabi.ee 
