Äratundmine: a) statistiline (formaalne) b) mittestatistiline (sisuline) Mann-Whitney test mitteparameetriline meetod, valimi homogeensushüpoteesi kontrolliks. Aegrida ajas kulgevad prots, sisalduvad juh komp ja häiringud Valge müra täiesti juhuslik protsess Aegrea silumine aegrea teisendatud variant, kus juhuslikkuse mõju on vähendatud sel teel, et aegrea element asendatakse tema lähendväärtusega, mille hindamisel võetakse arvesse naaberelemente ning neid keskmistatakse. Libisev keskmine lähendväärtus rea elemendile x leitakse kui lähiselementide keskväärtus. Karp-vurrud diagramm kvantiilid kujutatakse horisontaaljoonega, otsp. Ühendatakse vertikaaljoonega, moodustub karp. Vurrue tippudeks: valimi max ja min väärtused, need ühendatakse karbi serva keskpunktiga.
tulemusena. Siin aine siseehitusest praktiliselt ei räägita. Sama kehtib soojuse füüsikalise olemuse kohta. Soojus on mingi ainesisene liikumine, kuid missugune, seda ei konkretiseerita. Seevastu molekulaarfüüsika kasutab statistilist meetodit. See lähtub aine ehituse molekulaar-kineetilisest teooriast. Soojus on siin aatomite-molekulide korrapäratu liikumine. Kõik makroskoopiliste kehade omadused saadaksemitmesuguste121 keskmistamiste teel. Keskmistatakse üle suure molekulide arvu kehas ja saadakse nn. statistilised keskmised. Lähteandmeteks on molekulide konkreetsed omadused. Keskmistatud väärtused on seda täpsemad ja tõele lähedasemad, mida rohkem on osakesi süsteemis. 2 NEWTONI SEADUSED Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt
endis riske vigaste tulemuste saamiseks (planeeringus jagatakse B- Okumura-Hata levikonstant B (vaikimisi on B=35) maa-ala klatteriteks, mille piires uuritavad suurused keskmistatakse), siis kujuneks mõõtmisetel baseeruva interferentsimaatriksi loomine Prel - keskmine võimsus. CS korral Prel =-2dB, EGPRS väga töömahukaks. Et arvutuslik maatriks oleks korrektne, peavad Adaptiivsed antennid Teoorias võimaldab vähendada sageduste korduvkasutustegurit kuni
välja H-W tasakaalus oleva populatsiooni või on ka siis heterosügootsuses erinevused. 8. Seletada, mida kujutavad endast heterosügootsusindeksid (HI, HS ja HT). HI - Keskmine vaadeldud heterosügootsus iga alampopulatsiooni sees. HS- Keskmine alampopulatsioonide eeldatav heterosügootsus eeldades panmiksiat iga alampopulatsiooni sees (siin leitakse eeldatav 2pq iga alampopulatsiooni jaoks ja siis keskmistatakse). HT- Kogu populatsiooni eeldatav heterosügootsus eeldades panmiksiat iga alampopulatsiooni sees ja et alampopulatsioonide vahel poleks alleelisagedustest kõrvalekaldeid. 9. Osata seletada, mida tähendavad Fst väärtused null ja üks. Tuua näide. FST = [0…0,05] näitab vähest geneetilist diferentseerumist. FST = [0,05…0,15] näitab keskmist geneetiline diferentseerumist.
Kui FIT>0, siis on homosügootsust nii palju % võrra rohkem, kui võiks eeldada panmiktilisest tervikpopulatsioonist samade alleelisageduste juures. [JB] 8. Seletada, mida kujutavad endast heterosügootsusindeksid (HI, HS ja HT). HI on keskmine vaadeldud heterosügootsus iga alampopulatsiooni sees. HS on keskmine alampopulatsioonide eeldatav heterosügootsus eeldades panmiksiat iga alampopulatsiooni sees (siin leitaske eeldatav 2pq iga alampopulatsiooni jaoks ja siis keskmistatakse). HT on kogu populatsiooni eeldatav heterosügootsus eeldades panmiksiat iga alampopulatsiooni sees ja et alampopulatsioonide vahel poleks alleelisagedustest kõrvalekaldeid. ME. 9. Osata seletada, mida tähendavad Fst väärtused null ja üks. Tuua näide. Fst väärtused varieeruvad nullist üheni. Fst=0, tähendab panmiksiat - kahe populatsiooni vahel toimub juhuslik ristumine, vaba ristumine. Igas
lähtepunktile A. Limbi ja alidaadi nullid seatakse kohakuti ning limbi lugemiks seatakse 0°00´ 2)Alidaadi pööratakse projekteeritud nurga b võrra ja saadakse suund OB´. Saadud suund (etteantud kaugusel) tähistatakse. 3) Pikksilm pööratakse üle seniidi ning korratakse sama tegevust vertikaalringi teises asendis (RP). Saadakse suund OB", mis tähistatakse samuti vaiaga. 4) Punktide B' ja B" vahe keskmistatakse ning saadakse projektsuund B (instrumentaalsete ja mõõtmisvigade puudumisel B"=B'=B. 76. Projektjoone märkimine Projektjoone märkimist etteantud kaldega tuleb ette ehitusplatside planeerimisel, kanalisatsioonivõrkude ja teede ehitamisel jm. Etteantud kaldega projektjoont võib märkida kahel viisil: 1) nivelliiriga märgitakse väikesed kalded 2)teodoliidiga märgitakse suuremad kalded Projektjoone kõrguste märkimisel nivelliiriga paigaldatakse nivelliir märgitava joonehte
annaabi.ee 
