aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra, kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks
täkku Hetman, kelle järglasi sai kasutada nii ratsasõiduks kui ka põllutöödeks ja raskuste veoks. Tori tõu loomise III perioodil 1908...1920kinnistati norfolk-roadsterite omadusi ja kasutati nende sugulastõugu idafriisi tõugu, mis aga ei teinud tori tõurühma paremaks. Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud kaose tõttu oli hobuste arv Eestis 1920. aastaks langenud 167,5 tuhandele. Seoses maareformiga kahekordistus 1920. aastate alguses talude arv keskmike ja väiketalude arvel. Seega oli antud sotsiaalne tellimus hobuste arvu tõusuks, eriti aga universaalse kasutustarbega tori tõu edasiarendamiseks. Maaeralduse põhimõte oli ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses silmas pidades maa headust-seisupaika ja muid kohalikke olusid. Eestile on olnud kombeks 2 hobust paarisrakendis maad harimas. Ühe hobuse kohta tuli meil 1926a. 5,6 ha põllumaad ja 5,3 elanikku. Seega pidi rajatava asundustalu suurus olema vähemalt 10 ha haritavat
Teenindusettevõtete arv 2011. aasta seisuga oli 372 840 inimest, mis moodustab 67 % kogu ettevõtlusmaastikust. Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 kätepaari (REL 2011: enamik Eesti inimesi leiab rakendust töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses, 2013). Eestis moodustas teenusmajandus Eurostati andmetel 70,5 % kogu majanduses loodud lisandväärtusest, millega paigutus keskmike sekka. Eestis oli teenusmajanduse harudes aastal 2009. hõivatud ligikaudu 65 % töötajatest (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 42). 2010. aastal moodustas teenusmajandus Äriregistri andmetel 68 % ning Statistikaameti andmetel 64 % kogumajanduse müügitulust. Osakaal on aastatel 2005 - 2010 püsinud Statistikaameti andmetel stabiilsena, vahemikus 64-65 %
Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija Nazarovienega tehti sisuliselt imet Pahapill jõudis olümpiale ning püstitas suurvõistlusel isikliku rekordi. Pisikese tõrvatilgana paistab meepotist aga teadmine,
viisaastaku plaan (1946-1950), mis pidi looma tingimused Leedu integreerimiseks Nõukogude Liidu süsteemi. Kesksel kohal oli põllumajanduse kollektiviseerimisel. 1945. aastal korraldati nõukogulikku maareformi - Maareform redutseeris kõik üle 30 ha suurused talud ja jagas uusmaasaajatele. Kogu maad natsionaliseeriti. 1947. aastal rajati esimene kolhoos ning alustati võitlust keskmike ja jõukate talupoegade vastu (kulakud ~ 15 000 talupoega). 1948. aastal võeti vastu otsus moodustada kolhoosid Leedus. Küüditamine: 1) 22.-23. mai 1948. aastal - Suurim küüditamisaktsioon Leedus: 11 365 perekonda ehk 40 000 inimest. 2) II suurküüditamine - 25.-28. märts 1949: 8 765 perekonda ehk 32 000 inimest (Kolhoosikorra saavutamiseks). 3) Järjekordne massiküüditamine - 2.-3.
Keskmikutega, kes moodustasid tollasest külaühiskonnast 2/3, tuleb suhelda senisest teisiti. Neilt ei tohi vägivaldselt ära võtta kõike nende toodangut, tuleb üritada keskmikega kaubelda. Keskmikud võisid oma toitlustoodangu riiklikult kehtestatud hindadega müüa riigile. Hüperinflatsioon oli raha muutnud väärtusetuks, turg oli tühi, enamasti üritati õiendada arveid tööstuskaupade abil. Väidetavalt olevat uudne poliitika keskmiku suhtes aidanud kaasa keskmike suhtumise muutumisse enamlastesse, mõnevõrra paranes. See oli pigem ajutine järeleandmine, mitte teadlik pol valik. 1920, kui enamlaste võimu alune territoorium laienes, hakati liidu loomisest keskmikuga järk-järgult uuesti loobuma, mindi üle toitlusdiktatuurile. Mõnes mõttes oli paratamatus, mida suurem territoorium neil oli, seda enam leidus ka kesktalurahvast- mida rohkem neid oli, seda rohkem tulnuks riigil panustada tööstuskaupadesse, aga neid ei olnud kuskilt võtta.
annaabi.ee 
