("Geograafia õpetus") "Geograafia" 8-köitelineKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Teine tase 350 astronoomilist Kolmas tase asukohamäärangu Neljas tase Viies tase t ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega "Geograafia" Originaal hävinud 1. raamatus esitleb kaardiprojektsioone 2.-6. raamatus kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi 8. raamatus annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse "Geograafia" Põhjalaius tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu Idapikkus tundides Aleksandriast itta või läände Parasjagu vigane, sest kellad polnud tol ajal veel nii täpsed. Vahemere pikkus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Geograafia" Kaardid 26 üksikut ja 1 maailmakaart
kraadides (0° - 90°); põhjapoolkeral on põhjalaiused - pl või N, lõunapoolkeral on lõunalaiused - ll või S. Geograafiline pikkus - maakeral asuva mis tahes punkti kaugus algmeridiaanist, väljendatud kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E. Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24. GEOLOOGIA LAAMAD Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus.
saavutada. Nimelt pidi ,,Geograafia" olema niinimetatud kartograafia õpik, sisaldama kartograafia põhimõtete selgitust, nagu koordinaatide andmist erinevatele paikadele üle maailma, kätkema endas geograafilisi iseärasusi ning soovitusi piirkondlike ja maailmakaartide koostamiseks. Kuues järgmises raamatus kirjeldatakse kõiki tol ajal teada olevaid maid ning viimases, kaheksandas raamatus annab Ptolemaios ,,Geograafia" juurde kuuluvate kaartide keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse. Põhjalaiust esitab autor tundides aasta pikima päeva kestuse kaudu. Ida- (või lääne)pikkust esitab ta tundides Aleksandriast itta või läände. Ptolemaiose teoseid on tõlgitud ka araabia keelde. Nimelt ammutasid araabia kartograafid sealt inspiratsiooni nende teadmised tõusid 10. sajandil juhtkohale. Näiteks parandasid araablased Ptolemaiose vea Vahemere pikkuse kohta. Nimelt oli
UTM põiksilindriline konformne projektsioon Täiendanud saksa matemaatikud/geodeedid Gauss ja Krüger Tuntud ka Gauss-Krügeri projektsioonina Maakera on paigutatud silindrisse, mis puutub maakera mööda Greenwitchi meridiaani ja silindri telg ühtib ekvaatori teljega. Kogu maakera jagatakse meridiaanidega 6°või 3°tsoonideks. Tsoonide eristamiseks antakse neile numbrid. Iga tsoon projekteeritakse oma silindri pinnale, mis puutub kera mööda tsooni keskmeridiaani. Keskmeridiaan võetakse tasandilise projektsiooni x-teljeks. Gauss-Krügeri projektsiooni kohaselt nummerdatakse tsoone alates. Greenwichi meridiaanist ida suunas (Eesti jääb 5 ja 6 tsooni). Ülemaailmselt on topograafiliste kaartide korral kasutusel UTM numeratsioon, kus tsoone hakatakse lugema kuupäevarajst alates, ehk meridiaanist, mille geograafiline pikkus on 180°(Eesti ala jääb tsoonidesse nr 35 ja 36).
aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Astronoomiline aeg. Vööndiaeg Päikeseaeg on mingil ajahetkel erinevatel geograafilistel pikkustel erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e. Greenwichi meridiaan. Nullmeridiaanil (Greenwichi meridiaanil) kehtivat keskmist aega nimetatakse maailmaajaks. Eesti vööndiaeg on Greenwichi ajast 2 tundi ees. Praktilistel kaalutlustel on vööndite rajad tõmmatud mitte piki meridiaane, vaid piki neile lähedasi riigipiire või looduslikke rajajooni.
Paralleel- Kujutletav ringjoon maakera pinnal Ekvaator- Kujutletav ringjoon ümber maakera 0- laiuskraadil Meridiaan- Kujutletav joon maakera pinnal Algmeridiaan- Kokkuleppeline meridiaan Kaardivõrk- Kaardil või gloobusel meridiaanidest ja paralleelidest moodustuv võrk Geograafiline pikkus- Maakeral asuv mis tahes punkti kaugus 0-meridiaanist Geograafiline laius- Maakeral asuv mis tahes punkti kaugus ekvaatorist Ajavöönd- 15 kraadine vöönd, kus kehtib selle vööndi keskmeridiaani aeg ja mis erinev naabervööndi ajast 1 tunni võrra Kuupäevarajaja- Kokkuleppeline joon, mis eraldub vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid Vööndiaeg- Ühe ajavööndi piires kehtiv aeg
Mõõtmiste käigus tuleb kindlaks teha: meridiaanide ja paralleelide kuju, mõõta kaugused meridiaanide vahel erinevatel paralleelidel ja paralleelide vahel erinevatel meridiaanidel, määrata nurk meridiaanide ja paralleelide vahel. Meridiaanide kuju määramisel tehakse kindlaks: kas nad on kõik sirged või ainult üks on sirge ja teised tema suhtes sümmeetrilised kõverad. Sümmeetrilisuse määramiseks mõõdetakse kaugused keskmeridiaani ja võrdsete geograafiliste pikkuste ida ja lääne pool olevate vahel. Kui meridiaanid on sirged, siis kontrollitakse, kas nad lõikuvad ühes punktis. Paralleelide kuju määratakse samamoodi. 16. GIS-i mõiste, põhikomponendid. GIS koosneb peamiselt 5 osast: 10 GEOINFOSÜSTEEMID
konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 88. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid P oli antiikaja astronoom, matemaatik ja geograaf. Tema on vastutav geotsentilise maailmapildi eest. Suurteosteks ,,Almagest" ja 8 köiteline ,,Geograafia õpetus". ,,Geograafias" on olemas 350 astronoomilist asukohamäärangut ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega. ,,Geograafias" esitleb kaardiprojektsioone, kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi ja annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkusse. Põhjalaiuse arvutas tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu, idapikkuse tundides Aleksandriast itta või läände. Idapikkus on ebatäpne, sest kellad tol ajal ei võimaldanud täpsemat aega määrata. ,,G-s" on 26 üksikut kaarti ja 1 maailmakaart. P autoriteet tõusis keskajal, kui tema kaartide järgi hakati uuesti kaarte tootma, maadeavastuste tõus (Kolumbus sõitis P kaardi järgi (enda meelest) Indiasse)
annaabi.ee 
