Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13
pärinevad 18.saj. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 11931197. Vanavena arhitektuur ja maalikunst Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. u. 1165.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Sofia peakirik Novgorodis. 10451050. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Pihkva kreml. 13.15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Issanda Muutmise kirik Kizis.
1017-1031. Makett. Sofia peakirik Novgorodis. Püha Sofja peakirik Kiievis 1045-1050. kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Pokrovski kirik Nerli jõe Püha Dmitri peakirik ääres. 1165. Vladimiris. u. 1193-1197. Punane Väljak Moskvas. Pihkva kreml. 13.-15. Aristotle Fioravanti. Tagaplaanil Kremli sajand. Tagaplaanil Uspenski katedraal Moskva kindluse Spasski Kolmainsuse peakirik Kremlis. 1475-1479
Kunsti keskuseks kujunes Rooma. Rajajaks oli BRAMANTE (1444- 1514), keda huvitas kuppelehitise probleem, 1499 kutsuti ta Rooma , kus ta tegi väikese Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuele. Alustas 16. saj algul Vatikani lossi ümberehitust ja kujundas Püha Peetri kiriku. Tema surma järel jätkas Michelangelo, kes on ekspressiivse loominguga valmistas teed barokile. 1506 tegi Julius II Bramantele ülesandeks teha Peetri basiilika. Ta plaanis seda tsentraalsena, vägeva keskkupliga ja ümbritsevate väikeste kuplitega. Michelangelo lihtsustas plaani, jättis ära nurgatornid ja väikesed kuplid. Ehitas võimsa kupli, mida peetakse tänapäevani kõige ilusamaks kuppelehituseks. PALLADIO (1508-1580) oli viimane suurmeister. Oli silmapaistev teoreetik. Eriline tähendus oli sambal ning lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse (Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed palladianism.
Michelangelo oli 72-aastane, kui paavst Paulus III määras ta kristliku maailma kuulsaima pühakoja, Rooma Peetri kiriku arhitektiks. Esimene Peetri kirik ehitati 4. sajandil. Pärast paavstide Avignoni vangipõlve ja Suurt kirikulõhet 14. sajandil oli paavstikirik kohutavas seisukorras. Kui Michelangelo 1546. aastal kiriku kallal tööd alustas, oli seda ehitatud juba neli aastakümmet. Donato Bramante esialgne plaan oli kujutanud sümmeetrilist keskkupliga kirikut, kuid tema plaani oli mitmeid kordi muudetud ja ümber tehtud. Michelangelo pöördus tagasi algse Bramante plaani juurde, ülistades selle lihtsust ja kergust. Michelangelo keskendus enam kiriku peakuplile, mis pidi kerkima Püha Peetruse haua kohale. Kui michelangelo suri, oli kupli ehitus jõudnud kõigest tambuurini. Kupli ehituse viisid 1588 1590 lõpule arhitektid Giacomo della Porta ja Domenico Fontana, andes sellele piklikuma kuju kui Michelangelo oli kavandanud.
25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud. Jekaterina kirikul on kolmel küljel poolsammastega toestatud lamedad kolmnurkviilud ning läänes peahoonega orgaaniliselt kokkusobitatud kolme astmeline kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Keskkupli tambuuri ümbritsevad neli väikest kandilist akendeta tornikest. Laia faasiga nurkadega torn keskib peahoone kuplist
Feltjeniga Peterburi Suveaia Neeva-poolse azuurse metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Ehitusel juhatas töid Majanduskontori arhitekti abi I. Jakolev, kes saadeti pärnusse projekti realiseerima. Selline komandeeringu praktika oli tol ajal üsna levinud. On teada, et Jakolev ehitas Moskvas kellegi teise arhitekti projekteeritud Püha Klimenti kiriku. Koos Jakoleviga saabusid ka ehitajad.22 Pärnu Jekateriina kirik oli Kreeka risti kujulise põhiplaaniga, mis oli keskkupliga kaetud ning mille vene õigeusu kirik oli Bütsantsist üle võtnud. Tegemist on tiheda püstliigendusega hoonega, mida läänes täiendab kolme astmena ahenev kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Kolmest küljest poolsammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel aknad puuduvad. 2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus
annaabi.ee 
