Aja möödudes muutub veesügavus voolu suudmes järjest väiksemaks ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks jääma. Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ning seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Eelnevalt võib tiigis ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda – see vähendab oluliselt töö mahtu. Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. 2. Vetikate vohamine. Probleemiks võib see osutuda just esimestel aastatel peale tiigi loomist. Aja möödudes tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib peatuda. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Vette võivad toitained sattuda ka veekogu põhjas oleva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid saab veest eemaldada ka mehaaniliselt sobiva rehaga. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Selleks sobivaim on odrapõhk
Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis võib eelnevalt ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda – see vähendab oluliselt töö mahtu. Kaevamisel tuleks ära kasutada võimalust kujundada uuesti sobivaid laugeid nõlvu, looklevat kaldajoont ja saari. Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. o Vetikate vvohamine. ohamine. See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist. Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim on odrapõhk
Setet saab eemaldada draaglain kopaga. Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis võib eelnevalt ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda see vähendab oluliselt töö mahtu. Kaevamisel tuleks ära kasutada võimalust kujundada uuesti sobivaid laugeid nõlvu, looklevat kaldajoont ja saari. Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. o Vetikate vohamine. See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist. Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim on odrapõhk
Alternatiivide võrdlemisel on soovitav: teavitamine strateegilise hindamise aruande arvutatakse järgmist valemit kasutades: - Konsulteerida pädevate instantsidega heakskiitmise kohta ja kinnitab strateegilise (NATURA 2000 objekti juhiga, keskkonnateenistusega, SMH erijuhud planeerimisdokumendi elluviimisega C = 120×S×Ps×M/T, kus teadusasutustega jne.); a)Natura 2000 võrgustiku ala kaasneva keskkonnamõju seire meetmed või
Parimaks osutub alternatiiv, mis saab vähem palle. Samas, lisaks keskkonnakaitselistele kriteeriumitele tuleb kasutada ka sotsiaalmajanduslikke kriteeriumeid. Võib olla 1 või 2 nn. Võtmekriteeriumit, s.t., et kui seda kriteeriumit ei täideta ei ole tegevus tehnoloogiliselt või majanduslikult võimalik. Alternatiivide võrdlemisel on soovitav: - Konsulteerida pädevate instantsidega (NATURA 2000 objekti juhiga, keskkonnateenistusega, teadusasutustega jne.); - võimalikult täielikult kasutada EL elupaikade direktiivi ja Lindude direktiivi nõudeid ja soovitusi; - määratleda kavandatava tegevuse peamised eesmärgid ja tehnoloogilised tingimused, mille täitmata ei ole Arendajal mõtet tegevust alustada; - võimalikult täiusliku ja pädeva teabe kogumine kavandatava tegevuse piirkonna kohta (sotsiaalmajanduslik olukord, kultuuritraditsioonid jne.);
keskkonnakahju heastamisele looduses ega puuduta kahju rahalist hüvitamist. Seadus kohaldub kolme tüüpi kahjule: pinnasele, veele ning bioloogilisele mitmekesisusele tekkivale kahjule (välja on jäänud näiteks välisõhu kahju). Seadus sätestab, et otsese ohu korral tuleb võtta meetmed sellise kahju vältimiseks e vältimismeetmed, kahju tekkimisel on kahju tekitaja kohustatud rakendama heastamismeetmed (selleks sünnib koostöös keskkonnateenistusega heastamismeetmete plaan) või hüvitab ta juba heastatud kahju heastamise kulud. Puudutatud isikutel, sealhulgas keskkonnakaitseorganisatsioonidel, on õigus esitada keskkonnakahju ilmnemisel taotlus haldusorganile keskkonnavastutuse seaduse alusel haldusmenetluse algatamiseks. Otsus haldusmenetluse algatamise kohta on kohtus vaidlustatav. Keskkonnavastutuse seadus vabastab vastutaja kulude kandmise kohustusest, kui viimase tegevus vastab avaliku võimu loale või teaduse- ja tehnoloogia
annaabi.ee 
