2. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. 3. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 1 Võnkumisnähtused esinevad püsiva tasakaalu korral. Kui süsteem on piisavalt inertne ning hõõrdejõud ja keskkonnatakistus piisavalt väikesed, hakkab süsteem pärast tasakaaluasendist välja viimist võnkuma. Võnkumist iseloomustavad järgmised suurused. 1. Hälve x süsteemi või keha kaugus tasakaaluasendist . 2. Amplituud A süsteemi maksimaalne hälve. 3. Sagedus ajaühikus sooritatud võngete arv. 4. Periood T ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. 5. Ringsagedus sagedus korrutatud arvuga 2 . 7.2 Sumbuvvõnkumine
24. Muutuva raadiusega kapillaartorus on õhumull. Mis juhtub õhumulliga? 2 (vt Laplace´i rõhu valemit, p L = , kus R on sfääri raadius) R 25. Mis on menisk? Ümmarguse ristlõikega torus võtab vaba pind sfääri kuju ja seda nimetatakse meniskiks. Märgava vedeliku korral tekib nõgus, mittemärgava korral kumer menisk. 26. Mis on keskkonnatakistus? Takistusjõudusid, mis on tingitud keha liikumisest vedelas või gaasilises keskkonnas, nimetatakse keskkonnatakistuseks. 27. Milline iseärasus on keskkonnatakistusel? Nende jõudude iseärasuseks on hõõrdumise puudumine paigalolekus. Väikestel kiirustel on asi võrdeline. 28. Mida nimetatakse sisehõõrdumiseks? Vedelikuosakeste liikumisel üksteise suhtes tekivad pidurdavad jõud, mida nimetatakse sisehõõrdejõududeks
Parem jalg on kõverdatud ja pöörab heite suunda, ülejäänud kere järgneb. Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine. 4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha. 5. Kaugushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate) 2. Kaugushüppe faaside jaotus: 1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni. Peab olema kiirenev, pingevaba ja rütmikas. Pikkus oleneb sellest, kui kiiresti suudetakse saavutada maksimaalne jooksukiirus (Meestel 18-24 jooksusammu, naistel 16-20 jooksusammu). Hoojooksul kere kerge ettekalle. Kaugushüppe tähtsaim osa, mis määrab hüppe tulemuse.
punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalses võnkuvas süsteemis esinevad aga ka takistusjõud mille mõjul süsteemi energia kahaneb (läheb soojuseks näiteks). Kui aga energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võnkumised sumbuma. Kui võnkumised on vabad siis süsteem mis on välisjõudude poolt tasakaalust väljas või on saanud välisjõududelt algtõuke on jäetud vabaks ning temas mõjuvad vaid keskkonnatakistus ja kvaasielastsusjõud. Takistav jõud f=-rv=-rx' on takistustegur ja v on võnkuva keha kiirus ma=-kx-rx' /m a+(k/m)x+(r/m)x'=0 a on aga x'' seega x''+(r/m)x'+(k/m)x=0 See on diferentsiaalvõrrand, mille lahendamisel saadakse lahend x=Ae-tcost
ehk positiivselt tagasisidestatud protsess – „mida rohkem, seda rohkem; mida vähem, seda vähem“ (negatiivne tagasiside tähendab regulatsiooni: „mida rohkem, seda vähem; mida vähem, seda rohkem“). Ilmselgelt ei saa üksiku populatsiooni kasv tegelikkuses olla piiramatu – ressursse on ökosüsteemis alati piiratud hulgal ja mingi populatsioonitiheduse juures hakkab ressursipuudus kasvu piirama, s.t. keskkond hakkab avaldama populatsiooni kasvu pidurdavat mõju, i.e. tekib nn keskkonnatakistus (R). Järgnevalt olekski vaja sedastada, mil viisil võiks seda pidurdavat mõju matemaatiliselt formuleerida. On põhjust eeldada, et keskkonnatakistus on seotud populatsioonitiheduse ruuduga. Nimelt vaadeldakse eelnevates võrrandites populatsiooni 30 liikmete arvu mingi ressursse kandva pindalaühiku kohta. Pind on kahemõõtmeline ruum, organismid on aga kolmemõõtmelised. Seega: R = aN2,
Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Püsiva tasakaalu asendis on süsteemi potentsiaalne energia minimaalne. 3. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. Ükskõikse tasakaalu korral on süsteemi potentsiaalne energia konstantne. Võnkumisnähtused esinevad ainult püsiva tasakaalu korral. Kui süsteem on piisavalt inertne ning hõõrdejõud ja keskkonnatakistus piisavalt väikesed, hakkab süsteem pärast tasakaaluasendist välja viimist võnkuma. Võnkumist iseloomustavad järgmised suurused. 1. Hälve x – süsteemi või keha kaugus tasakaaluasendist . 2. Amplituud A – süsteemi maksimaalne hälve. 3. Sagedus – ajaühikus sooritatud võngete arv. 4. Periood T – ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. 5. Ringsagedus – sagedus korrutatud arvuga 2 .
annaabi.ee 
