3 peamist allikat: · Al 19.saj on ilmunud kirjandusteosed ambitsioonikatest ja ülienesekindlatest teadlastest, kes püüavad kasutusele võtta kontrollimatuid jõudusid · 20.saj ja eriti selle I poolel kasutati radioaktiivseid aineid kontrollimatult ja valesti · Tuumaenergia seondub inimteadvuses koheselt tuumarelvadega · See teadmus kulmineerus USA poolse aatompommide kasutamisega Jaapani vastu 1945. a + tuumakatsetused koos seniajani kestva keskkonnareostusega · Protestid Berliinis (1983, 600000 in) ja Bilbaos (1976, 200000 in) · Veebilehed, allkirjad, blokeerimine, sh aheldamine + nt Texases võimalik ise valida, millist elektrienergiat tarbida soovitakse ning liituda vastavate võrkudega · Mitmed riigid on võtnud tuumavastase hoiaku · Tuumavastaste organisatsioonide arvates on tuumaenergia kasutamise tegelik maksumus liiga kõrge arvestades suuri kapitalikulusid tuumajaamade rajamiseks,
(prügimaks) vältimist 5. Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine 3. Teenusemaks tasu keskk juhitava reostuse 6. Parim võimalik tehnoloogia BAT see on kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab tehnoloogia, mis tagab min ressursside kasutamise katma jääkainete puhastam või töötlem kulud. koos min keskkonnareostusega. Kriteeriumid 4. Toodangumaks rakendatakse toodete suhtes, mis tehnoloogia hindamiseks: *Tehnol paremus võrreldes saastavad kas oma tootmise, tarbimise või eelnenuga *Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule ladustamise käigus N väetised. tasemele *Tehnol. maj võimalused *Ajalised 5. Administratiivmaksud riigilõiv piirangud *Heitmete iseloom ja maht. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada
lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitmete vähendamine. *Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis aga praktiline vajadus. *Kuna 1970- ndatel aastatel oli ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. *Tekkis probleeme näiteks puhta joogiveega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika *Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Näiteks avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. *Paljud 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada Euroopa Ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. *Kuni 1987. aastani ei olnud Euroopa Liidul ühtset keskkonnapoliitikat. *Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka nn rohelised parteid (keskkonnakaitselised ideed)
3. Ennetava tegevuse printsiip kahjulikke mõjusid tuleb tõkestada, likvideerida saasteallika juures, mitte lasta saasteaineid keskkonda. Kui iganes võimalik tuleb keskkonnakahjustusi vältida. Alati on kulutused suuremad kahjude korvamiseks kui ennetamiseks. 4. Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine 5. Parim võimalik tehnoloogia BAT see on tehnoloogia, mis tagab minimaalsete ressursside kasutamise koos minimaalse keskkonnareostusega. Kriteeriumid tehnoloogia hindamiseks: Tehnoloogia paremus võrreldes eelnenuga Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule tasemele Tehnol. majanduslikud võimalused Ajalised piirangud Heitmete iseloom ja maht. 6. Parim keskkonnapraktika hea põllumaj. tava. See on abinõude kombinatsioon mis peaks andma parima keskkonnakaitselise tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded:
pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitmete vähendamine. Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis praktiline vajadus. Kuna 1970ndatel aastatel ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. Tekkisid probleemid puhta joogiveega. Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. Paljud 1970ndate ja 1980ndatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada euroopa ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. Kuni 1987. aastani ei olnud euroopa liidul ühtset keskkonnapoliitikat. Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka roheliste parteide teke (keskkonnakaitselised ideed)
Ajatšarterisse oma laeva üle andnud laevaomanik on enamikul juhtudel vaba vastutusest liiniklientidele tekitatud kahju eest, küll aga jääb ta rahvusvaheliste regulatsioonide kohaselt teatud juhtudel vastutavaks kol- mandatele isikutele tekitatud kahju eest, iseäranis juhul, kui tegemist on keskkonnareostusega. Peale laevade võib laevakompanii omada ja rentida muid transpordivahendeid, sadama- tehnikat, varustust või infrastruktuuri objekte, näiteks sadamaterminale. Sageli omavad suurte konteinerlaevade omanikud suurtes sadamates oma konteinerterminale.
annaabi.ee 
