Kasutatud materjal: https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015016 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017004 https://www.riigiteataja.ee/akt/JahiS https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS https://www.riigiteataja.ee/otsingu_tulemus.html? sakk=kehtivad&otsisona=Keskkonnakai https://maaelu.postimees.ee/4226913/kiki-metsanduse-ja-atmosfaariohu-kaitse- keskkonnaprogrammis-on-hindamisel-13-projekti? _ga=2.51306985.1120574208.1517749223-1359625193.1513250217
paljusust. 9 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on a jaloolise lt vanim keskkonnakaitse valdkond, mida on tähistatud ka terminiga ,,klassikaline looduskaitse". 70. ja 80. aastatel kaldus tähelepanu looduska itselt küll mõnevõrra kõrva le sell a l olid keskkonnaka itsemeetmed suunatud pigem vee ja välisõhu kaitse le ning kemikaalide kontrollile , - ent 90. aastatel on klassikaline looduska itse saanud taas väärilise tähelepanu osaliseks. Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilis e mitmekesisuse kaitse kantud prioriteetsete valdkondade hulka. Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitme id põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest 7 Ibid l k. 9 -11. 8 Ibid l k. 11 -12. 9 ,,Gl obaalsed keskkonnaprobl eemi d" P. Antti la, M. Ojan en, M.Puhakka, T. Vouri suo, T. Frey. Tartu 1996, l k 95. 7 kaalutlustest. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tingib va jaduse efektiivsemate
tegevuskavadest. *Alates 1973. aastast on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud keskkonnaprogrammides ehk kavades. *Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks. *Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. *Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. *Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvat kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Eesti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki *Õhukvaliteedi parandamine ( s.h. transpordiemissioonide vähendamine) *Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine. *Jääkreostuse likvideerimine. *Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. *Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. *Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine.
(Ibid l k. 11 -12.) Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on ajalooliselt vanim keskkonnakaitse valdkond, mida on tähistatud ka terminiga ,,klassikaline looduskaitse". 70. ja 80. aastatel kaldus tähelepanu looduska- itselt küll mõnevõrra kõrvale sell ajal olid keskkonnaka itsemeetmed suunatud pigem vee ja välisõhu kaitsele ning kemikaalide kontrollile, - ent 90. aastatel on klassikaline looduskaitse saanud taas väärilise tähelepanu osaliseks. Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilise mitmekesisuse kaitsekantud prioriteetsete valdkondade hulka. 6 Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitmeid põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest kaalutlustest. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95)
Alates 1973. aastast on euroopa liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitatavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud keskkonnaprogrammides ehk kavades. Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks. Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks. Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulep, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks. Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvad kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone. Esti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlik tarbimisharjumuste kujundamine. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Õhukvaliteedi parandamine, transpordiemissioonide vähendamine. Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine.
• „Eesti reginaalarengu strateegia 2014-2020“ • Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatav meede „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Esmatähtis eesmärk nr 9-Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel. Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemide käsitlemisel. Mitmed seitsmendas keskkonnaprogrammis kehtestatud põhieesmärgid on saavutatavad üleilmse ühtse lähenemisviisi osana ja koostöös partnerriikidega. • Eesti riiklikud seisukohad on heaks kiidetud nii ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015.aasta järgse raamistiku osas kui ka ÜRO säästva arengu struktuuri osas. • „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ • „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015“
annaabi.ee 
