Euroopa Liidu nõukogu on põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ning ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu näiteks peab arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide EL liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. Euroopa Liidu nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: 1.üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits- ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi
2) algatab põhiseaduse muutmist. 3)määrab peaministrikandidaadi. 4)nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud 10. Kuidas moodustatakse Euroopa Liidu erinevad institutsioonid? 1)ministrite nõukogu -Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt 11. Spiiker- Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Helcom Läänemere Agenda 21 Otsus Läänemere piirkonna riikide regionaalse säästva arengu alase koostöö algatamiseks tehti 1996. aastal Visbys Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States - CBSS) tippkohtumisel, kui Läänemere-äärsete riikide juhid ja välisministrid ning osalenud Euroopa Liidu esindajad otsustasid käivitada regionaalse Agenda 21 loomise. Läänemeremaade Nõukogult saadud mandaadi alusel võtsid piirkonna keskkonnaministrid 1996. a. oktoobris Saltsjöbadeni deklaratsiooni, millega määrati kindlaks Läänemere Agenda 21 ülesehitus ja protsessi lähtetingimused. Läänemere Agenda 21 protsessi sisendiks sai ka juba HELCOM-i (Helsinki Commission) raames toimuv riikidevaheline koostöö. Regionaalses protsessis osalevad Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Venemaa loodeosa ja Euroopa Komisjon. Töösse on kaasatud vastavate maade poliitikud, tippametnikud, eksperdid ja
Nõukogu on Euroopa Liidus põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu peab näiteks arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Ent sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär, kelle valitsus välja valib. Nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja
Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ning ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga EL liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub nimelt sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu näiteks peab arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide EL liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. Euroopa Liidu nõukogul on kokku üheksa erinevat koosseisu: 1.üldküsimused ja välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits- ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele
aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon?
Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras. Kui nõukogu peab näiteks arutama keskkonnaküsimusi, võtavad koosolekust osa kõikide ELi liikmesriikide keskkonnaministrid ja nõukogu on nn keskkonnanõukogu. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Ent sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär, kelle valitsus välja valib. Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: · üldküsimused ja välissuhted, · majandus- ja rahandusküsimused (ECOFIN),
annaabi.ee 
