·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS Vee erikasutustasu Saastetasud Kütuseaktsiis Maavara tasud Muud Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides 5 4 3 2 1 0 DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR Keskkonnamaksud ja tasud Eestis 3 2 1 0
5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud taastuvatest energiaressurssidest, nagu päike, tuul, vesi, jne. Taastuvelektri puhul saame hoiduda suurtest keskkonnamaksudest, kuid majandusarvutused näitavad samal ajal, et sel moel toodetud elektri omahind kujuneb märksa kõrgemaks kui põlevkivielektril. Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning toetavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist. Muidugi saastavad ka sellised ettevõtted nagu IMG Energy OÜ, kuid see firma rikub loodust oluliselt vähem, sest ta ei tegele kaevandamisega, vaid toodab elektrit hüdroelektrijaamades. Seega on
Eesti elektritarbijate huvides on elektribilansi mitmekesistamine, mis hajutaks elektrienergia tootmisega seotud riske. Majanduslik otstarbekus. Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja Keibu
Keskkonnamaksud on majanduslikud meetmed, millega soovitakse tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta.” Eestis keskkonnamaks rakendatakse maksu ja aktsiisi näol: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukiaktsiis, pakendiaktsiis. Aktsiiside ja maksude eesmärk on motiveerida tarbijat “tarbida vähem”. KESKKONNATASUD: Keskkonnaministeeriumi nägemus on, et keskkonnatasud (charges) erinevad keskkonnamaksudest selle poolest, et neid lisatakse omahinda. Eesmärgiks on seatud sundida kõiki subjekte, kes tegelevad majandustegevusega, mille tagajärjeks on keskkonna survestamine, tasuda negatiivse mõju eest ning motiveerida neid subjekte rakendama keskkonnameetmeid, et vähendada keskkonna negatiivset mõju. Eestis on keskkonnatasude rakendamise aluseks keskkonnatasude seadus. §3.Keskkonnatasu: Keskkonnatasu käesolevas seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.
3) kristalliinne ehituskivi 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest; 4) kruus 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest; 5) liiv 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest; 6) lubjakivi 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest; 7) põlevkivi 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest; 8) savi 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest; 9) turvas 1,15 ja 2,87 eurot tonni eest. Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor. Alates ökoloogilise maksureformi rakendamisest 2005. aastal on keskkonnamaksude osatähtsus sisemajanduse koguproduktis (SKP) kasvanud 2012. aastaks 2,3%-lt 2,8%-le. Alates 2008. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-s ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2012. aastal laekus riigile 484,2 miljonit eurot keskkonnamakse. Rohkem kui kolmveerandi
Kes maksavad saastemakse? Kaudseid ehk siis keskkonnamakse (sh saastemaksud jne) maksavad toodete tarbijad ja teenuste kasutajad. Otseseid keskkonnamakse on kodumajapidamistel väga vähe. Raskeveokimaksu maksavad need, kellel on veoauto, riigilõiv sõiduki registreerimise eest on neil, kes registreerivad oma sõiduki. Harrastuskalapüügi eest maksavad inimesed, kes kalastavad kalastuskaardi alusel. Suurima osa kodumajapidamiste otsestest keskkonnamaksudest hõlmas riigilõiv sõidukite registreerimise eest. 58. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsid, Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk. Looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid) Konverentsid: 1. Kliimakonverentsid- „Üleilmsed hääled kliimamuutustest“ (Global Voices on Climat Change) 2
annaabi.ee 
