puhasallikaks kui selle summutajaks. See lisasüsinik võimendab kliimamuutuseid.Umbes 20- 30% liikidest on tõenäoliselt pöördumatus väljasuremisohus, kui globaalne keskmine temperatuur peaks tõusma 1,5-2,5°C kõrgemale 1990.aasta tasemest. Kui ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus ületab 1,5-2,5°C, siis suure tõenäosusega toimuvad ökosüsteemides muutused, mis mõjuvad ebasoodsalt inimeste poolt tarbitud keskkonnakaupadele ja teenustele. Toit:Saagikus tõenäoliselt suureneb kõrgematel laiuskraadidel olukorras, kui ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus saab olema 1-3°C ning väheneb märgatavalt pärast seda. Ekvaatori lähedal, eriti hooajaliselt kuivas troopikas, on võimalik, et saagikus väheneb isegi väikese ülemaailmse temperatuuri kasvuga. Saagikuse vähenemine võib omakorda suurendada näljariski.Põudade ja üleujutuste suurenenud sagedus mõjutaks kohalikku
hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks. Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb leidmata, ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad arvestamata. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole.
Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb leidmata, ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad arvestamata. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu
näiteks: puhas õhk, leib 9. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Keskkonna hindamine võimaldab arvestada nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis
ning riik hakkab tegutsema, et tagada hüvega varustamist administratiivsete mehhanismide abil. Nii kindlustatakse avaliku kaupade ja teenuste tootjate huvi varustada ühiskonda selle hüvega. 52. Toodang, saaste ja sotsiaalselt optimaalne tootmistase Sotsiaalselt optimaalne tootmistaseme saavutamine: Väliskulu haldamine: 1. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupade majandusliku väärtuse leidmine ja selle kasutamine tulu-kulu analüüsis; 2. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupadele omaniku leidmine; 3. korralduslikud meetmed: - käsu-kontrolli meetmed; - majandusmeetmed Sotsiaalselt optimaalne tootmistase on see tase, milleni inimesed ostaksid seda toodetavat kaupa, kuid kui seda ületada, siis inimesed enam ei ostaks, sest nad näevad, et saastatakse keskkonnda jne. 53. Keskkonnakaupade väärtustamine, väärtustamismeetodid Tabel 3.3. Meetodid looduse turuväliste väärtuste majanduslikuks hindamiseks
annaabi.ee 
