tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus. Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest. Mis on peamine erinevus maaõiguse ja keskkonnaõiguse vahel? Keskkonnaõigus on spetsiifiline õigusharu, millega puutuvad kokku ettevõtjad, kelle tegevus puutub kokku keskkonnakasutusega – näiteks kasvava metsa uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed.
väljasuremist vältida 2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on ökoloogiliselt tähenduslik, kui ta on osa ökosüsteemist) 3.Evolustioon peab jätkuma ( Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimiseni ja elurikkuse uurenemiseni) 4.Elurikkusel ja ka liikidel kitsamalt on iseväärtus NII RAAMATUS, KUI SLAIDIDEL OLI NEID 4, MITTE 5. 7. Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip (kui mõne keskkonnakasutusega seotud tegevuse mõjud ei ole päris täpselt teada, ning võib arvata, et võib avalduda negatiivne mõju keskkonnale, siis peab pigem olema ettevaatlik ning lähtuma võimalusest et negatiivne tagajärg, võib realiseeruda) Dünaamilisuse printsiip (Loodus ei ole tasakaalus) Evolutsioonilisuse printsiip (Liigirikkus on evolutsiooni tulem ning liikide rohkus tulevikus sõltub praegustest protsessidest looduses)
Algselt seadusandlus sektorite kaupa: vee-, jäätme jne seadused. 80 lõpul 90 algul jõuti raamseadusteni ja ntegreeritud keskkonnakaitseni. Keskkonnaõiguse kodifitseerimine koodeksi loomne, mis koondab süsteemselt sektorite seadusandluse ja määratleb keskkonnapoliitika ja eesmärgid. Keskkonnaõigus on väga sotsiaal-poliitiline, palju mõjutavad hetkemoed. KESKKONNANORMATIVID keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnamõjutuste reguleerimiseks. - kvaliteedinormatiivid (keskkonnakvaliteedi kontrollarvud) - heitenormativid - tehnoloogianormatiivid - tootenormatiivid Eüs peavad olema ühtlustatud kaupade vabaks liikumiseks. Kvaliteedinormatiivid kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends. On aluseks ka teiste koeskkonnanormatiivide väljatöötamisel. Nt mingi aine max lubatud kogus vees, lubatud vääveldoksiidi kontsentratsioon atmosfääris vms.
· kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus · kalapüügiseadus · maapõueseadus · metsaseadus 20 18 Keskkonnanormatiivid Materjal: Loeng Keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnnamõju- tuste reguleerimiseks. Normatiivide peamised liigid: kvaliteedinormatiivid heitenormatiivid tehnoloogianormatiivid tootenormatiivid EL õiguses keskkonnanormatiivide kehtestamine väga olulisel kohal - põhjuseks vältida konkurentsimoonutusi riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu. Kvaliteedinormatiivid
Loeteluga ei ole hõlmatud aga mitmed keskkonna kasutamisega seotud tegevused, nagu elusorganismide loodusest eemaldamine, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimine ega vahetu fauna või floora kasutus (st jahipüük, kalastamine, metsaraie, võõrliikide keskkonda viimine või kaitset vajavate taimeliikide looduslikust kasvukohast eemaldamine). Need tegevused ei too üldjuhul kaasa samaaegselt muid keskkonnahäiringuid. Keskkonnakasutusega seotud load • Ehitusluba; • Ehitise kasutusluba; • Kalapüügiluba • Geoloogilise uuringu luba; • Üldgeoloogilise uurimistöö luba; • Raieluba • Jahiluba Keskonnaload • Lubade kehtivusaeg on kuni viis aastat, maavarade kaevandamisel kuni 25 aastat. Viimaste puhul on viie aasta pärast õigus tingimusi üle vaadata ja korrigeerida. • Lubade andmine peab maksimaalselt toetama keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamist ja loodusvarade säästlikku kasutamist.