1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) /---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. /---/ http://www.okupatsioon.ee 1.1. Millisest Nõukogude Liidu majanduspoliitika tõttu tekkinud probleemist on katkendis juttu? (1 p) 1p ....................................................
suitsetamine , söömine.Bensiini suhu bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine(bensiin).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale . Keskkonnaothtlikuse seisukohalt samuti 5 klassi . 1.Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused.2.Valmistaja- või impordiettevötte nimi, aadress. 3.ohurunnused (oranzil pöhjl must piltkiri) koos täht sümboliga. 4. Riski kirjeldus R-laused( mins näitavad kemikaali käitumisest juhtuda vöivad tervise ja/ vöi keskkonnakahjustuse iseloomu.) 5. Ohutusnöudeid kirjeldab S-laused(mis näitavad ohutusnöudeid kemikaali käitlemisel) 6. Kemikaali kogus. Ohtlikel kemikaalidel põhinevad tehnoloogia asendamine ohutuga. Ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga(viimistluses kasutada palju vee baasil olevaid värve lakke jne ). Ohtliku kemikaaliga kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine. Ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine. Ohlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal. Isiklikud
enam toetada populatsiooni, mis oleks piisavalt suur, et olla pikema aja jooksul eluvõimeline. Elupaikade kahjustamine ja reostamine Isegi siis, kui elupaika ei ohusta otsene hävitamine või killustamine, võivad sealsed kooslused ja liigid olla inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Elurikkust ja liikide seisundit võivad kahjustada ka sellised välised faktorid, mis ei mõjuta silmanähtavalt koosluse taimestiku makrostruktuuri. Üks universaalsemaid keskkonnakahjustuse vorme on reostus, mille põhjuseks on enamasti pestitsiidid, heitveed, põldudelt ökosüsteemi kandunud väetised, tööstuslikud kemikaalid ja töötstusjäätmed, tehaste ja autode heitgaasid ning erodeerunud mäenõlvadelt pärit setted. Need reostusliigid ei ole pahatihti palja silmaga tuvastatavad, ehkki nad meid iga päev ning peaaegu kõigis maailma osades ümbritsevad. Reostuse üldisem ja pikaajalisem mõju vee ja õhu kvaliteedile ning isegi maakera kliimale on kindlasti probleem,
vähenemine X. jões on seotud geoloogiliste teguritega, inimmõjuga vms. Visandage kiiresti projektkavand üheks aastaks, missuguseid töid ja millal teete, välitöödel ja laboris - missuguseid parameetreid mõõdate, jne. 1 lk. projekti veenvusest sõltub, kas saate uurimisrahad või ei. MAAVARADE KAEVANDAMINE Maavara iseloomustav näitaja on selle-kaevandamise majanduslik otstarbekus antud teadmiste taseme, tehnoloogilise lahenduse, ja aktsepteeritavate ning hinna sisse arvestatud keskkonnakahjustuse juures. Üle 98% maakoorest koosneb 8-st keemilisest elemendist. Element O Si Al Fe Ca Na K Mg Ti P Mn ülejäänud x(%) 46.6 27.7 8.1 5.0 3.6 2.8 2.6 2.1 0.4 0.1 0.1 <1 Kontsentratsioonifaktor = (kontsentratsioon maagis) / (kontsentratsioon maakoores) Kaevandamiseks tavaliselt vajalik minimaalne kontsentratsioonifaktor: Fe, Al: 4-5, Cü 100, Hg 25 000 tavaliselt sõltuv keskmisest sisaldusest; erandeid (N: Au, 4 ppb, cf 3000)
kõigist nende konventsioonide denonsseerimistest. 2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate saamist Euroopa Liidu Teatajas a) | lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu; b) | lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised. V LOENG: LEPINGUVÄLISED KOHUSTUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 864/2007, 11. juuli 2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (,,Rooma II") Noppeid Preambulast: (24) ,,Keskkonnakahjustuse" mõiste peaks hõlmama loodusvarade, nagu vee, pinnase või õhu kahjulikku muutust, kõnealuse loodusvara poolt mõne muu loodusvara või üldsuse heaks täidetava funktsiooni kahjustamist või elusorganismide mitmekesisuse halvenemist. (25) Keskkonnakahjustusega seoses sätestatakse asutamislepingu artikliga 174, et kaitstus peaks olema kõrgetasemeline ning rajanema ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi
Põhjuslik seos §127 lg 4: isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) - elimineerimismeetod - asendusmeetod pole nõude alus. Kahju suuruse arvutamine - diferentsihüpotees- näitab ära kahju tekitanud sündmuse kausaalsed tagajärjed Tegelik varaline olukord: (Aktiva) + 300 000 (kinnistu väärtus pärast keskkonnakahjustuse kõrvaldamist) (Passiva) – 400 000 (tasutud müügihind) - 200 000 (keskkonnakahjustuse kõrvaldamise kulud) Kokku - 300 000 krooni Hüpoteetiline varaline olukord lepingu korrektse täitmise korral: (Aktiva) + 500 000 (kinnistu objektiivne väärtus ima keskkonnakahjustuseta) (Passiva) – 400 000 (tasutud müügihind) Kokku + 100 000 kr Tegeliku vara ja hüpoteetilise varalise olukorra vahe ehk diferentsihüpoteesi kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju on: -300 000
annaabi.ee 
