loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s EL ja Eesti keskkonnaõiguse vahekord – Loeng, Materjal ÕIS-s EL keskkonnadirektiivide ülevõtmise ja elluviimise probleemid – Loeng, Materjal ÕIS-s EL keskkonnadirektiivide sätete otsene õigusmõju (vahetu kohaldatavus)– Loeng, Materjal ÕIS-s
KMH menetluse täiendamine keskkonna kompleksne kaitse ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte ennetada saastust selle allikas Uued elemendid · ranged keskkonnanormatiivid 3 · tagada keskkonnadirektiivide tegelik elluviimine ja efektiivne kontroll selle üle · töötada välja keskkonnaalase haridus- ja teabepoliitika · biotehnoloogia, pinnase kaitse ning ranniku- ja mägipiirkonnad · V keskkonnaprogramm "Säästvuse suunas"- eesmärgiks oli sellise arengutee saavutamine, mis ei toimuks keskkonnakvaliteedi halvenemise arvelt ja tagaks majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste kaalutluste tasakaalustamise Kolm peamist tegevusvaldkonda
sisemaaga. Kuigi kõige suuremaid Euroopa sadamaid võib pidada tõhusateks, on paljudes kitsaskohti, mis puudutab võimsust, ühendusi ja korraldust. Tuleb siis tagada transpordiahela integreeritud haldamine ja uurida uusi marsruute, viies samal ajal enne uute infrastruktuuride ehitamist läbi hoolika hindamise. Teiseks fookuseks on suurendada võimsust, hoides samal ajal keskkonda. Komisjon avaldab suunised, mille eesmärk on hõlbustada keskkonnadirektiivide (elupaigad, linnud, vesi, jäätmed) kohaldamist sadamate planeerimise suhtes. Tarvis on luua ka sobivad jäätmekäitlusrajatised, tagada veemasside ja setete tervislik haldus ning võidelda kliimamuutuse ja õhu saastatusega. Rootsi peab ka tähtsamaks moderniseerida sadamate tegevust, luues mereohutus- ja telekommunikatsioonisüsteemid. Laevanduse ja logistika haldamist hõlbustab eelkõige „on-line- meretransport”
12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22
Kksõbralikud liikmesriigid nõudsid programmi rohkem konkreetsust ja mõõdetavaid eesmärke. Pealkiri: Keskkond 210- meie tulevik, meie valik. Prioriteetsed valdkonnad: kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad ja jäätmed. Edu saavutamiseks 5 lähenemisviisi: Kkõiguse tegelik elluviimine Integreerimine Tihedam koostöö tööstuse, tarbijatega Kkteabe parem juurdepääs Kksäästlik maakasutus 12. EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsemõju (See peatükk oli väga segane, ma ei saanud midagi aru...) EÜ direktiivid on suunatud liikmesriikidele ning need tuleb ellu viia direktiivis sisalduvate kohustuste liikmesriigi õigussüsteemi ülekandmisega ja seda direktiivis ettemähtud tähtajal. Sellega liikmesriigi kohustused ei lõppe. Peamine kohustus on tagada direktiivi eesmärkide tegelik saavutamine. Liikmesriigil on õigus ja kohustus tagada direktiivi elluviimine , rakendades selleks oma
• keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse • KMH menetluse täiendamine • keskkonna kompleksne kaitse • ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus • tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm (1987-1992) • Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte • ennetada saastust selle allikas • Uued elemendid • ranged keskkonnanormatiivid • tagada keskkonnadirektiivide tegelik elluviimine ja efektiivne kontroll selle üle • töötada välja keskkonnaalase haridus- ja teabepoliitika • biotehnoloogia, pinnase kaitse ning ranniku- ja mägipiirkonnad V keskkonnaprogramm (1992-2000) • “Säästvuse suunas”- eesmärgiks oli sellise arengutee saavutamine, mis ei toimuks keskkonnakvaliteedi halvenemise arvelt ja tagaks majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste kaalutluste tasakaalustamise
annaabi.ee 
