Kas üldse vabadus kui selline eksisteerib, või on tegemist vaid abstraktse mõistega? 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias Kontrolli ja vabaduse küsimus on olnud pikka aega geograafide põhimureks. Inimgeograafia kui eraldi teaduse puudumisel otsiti seaduspärasusi muudest kohtadest kui üks inimgeograaf seda teeks. Rõhku pandi kliima ja keskkonna struktuurile ning selle mõjudest inimtegevusele. Antud teooriat tuntakse nime keskkonnadeterminism all. Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse. Keskkonnadeterminismi teooria oli kaua populaarne, kuid 1960. aastatel hakati inimgeograafiale teaduslikult lähenema. Inimkäitumisele hakati otsima universaalseid põhjendusi ja seaduseid. Inimese vaba valiku võimalikkus tuli taas päevakorda ning inimesed lakkasid olemast vaid punktid kaardil.
Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba
Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: uskumus, et ühiskonna areng on põhijoontes määratud ja piiratud elupaiga loodusoludega Indeterminism: vastupidine, inimühiskonna võimekus ei ole piiratud loodustingimustega Probabilism: looduskeskkond avaldab mõju teatava tõenäosusega. (loetakse lihtsalt küsimusest kõrvale viilimiseks) Possibilism: inimene on oma tegevuses suhteliselt vaba, loodus on areen, millel toimetada. Kehtivad mingid raamid ja piirangud, kuid nende sees on inimene vaba
1. Control-freedom · Antud artikli põhjal tuleb välja, et tõeliselt vaba on lihtne olla vaid alternatiivsetes ruumides, näiteks nagu kodutud. Nemad on üks vähestest ühiskonnagruppidest, kes on oma otsustes vaba · Antud dilemmale lahenduse leidmisega on tegelenud paljud teadlased. Saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: ,,Inimesed kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel." · Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse. 2. Relevant- Esoteric · Küllaltki levinud on arvamus, et geograafia ei ole nii pädev või relevantne kui võiks olla - mõjub ebaolulisena, ei valmista tudengeid ette reaalseks tööks - pööramata piisavalt tähelepanu küsimusele, mis üldse teeb ühe teadustöö relevantseks.
(miski, mina ja ülimina). Selle mudeli järgi on teadvustamatus enam-vähem sama mis miski, kuid võib sisaldada ka mina ja ülimina teatud piirkondi. • Determinism ehk äramääratus –kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused (iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud) ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha/välja arvutada. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Keskkonnadeterminism on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri. • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud
alusepanijaks. Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias. Selle kontseptsiooni järgi on inimtegevus ära määratud elupaiga loodusoludega, sõltub neist otsustaval määral. Ja nii tuleb geograafia tihtse moodsa teadusena väga hasti toime ilma Jumalata, mis XIX sajandi materialistlikule teadusele oli väga tähtis. Keskkonnadeterminism kontseptsioonina nõuab aga kahe küsimuse täpsustamist. · Esiteks -kui laialt determineerib, määrab keskkond inimeste tegevusi, kas kõiki või ainult osa neid? · Teiseks, kui sügavalt, kui tõsiselt ta neid determineerib, kas ta jätab inimesele veel mingi vabaduse ja aktiivsuse või lausa orjastab inimese, sunnib teda oma tegevustes igati kohanema kodupaiga looduskeskkonnaga? KLASSIKALINE PERIOOD Regiooni mõiste loomine - Saksa maastiku-uurijad
annaabi.ee 
