käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda
kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse. 52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestusele. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks. 53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha
kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse. 52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestusele. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks. 53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel jätkati looduskaitseregistri pidamist. Uusi võimalusi keskkonnaandmete talletamiseks, edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks pakkus personaalarvutite levik ja infotehnoloogia areng. Keskkonnasaaste andmete koondamise eelkäijaks on statistiline aruandlus, kus nn 2TP vormidel hakati 1980ndatel aastatel koguma ettevõtete õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Eestist kogutud keskkonnaandmed koondab kokku Info- ja Tehnokeskus ja edastab need ettenähtud Eesti organisatsioonidele ja Euroopa Liidule ning rahvusvahelistele organisatsioonidele. 48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele. Keskkonnaamet (ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgus- ohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike
Uusi võimalusi keskkonnaandmete talletamiseks, edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks pakkus personaalarvutite levik ja infotehnoloogia areng. Keskkonnasaaste andmete koondamise eelkäijaks on statistiline aruandlus, kus nn 2TP vormidel hakati 1980ndatel aastatel koguma ettevõtete õhusaaste, veekasutuse ja heitvee andmeid. Hiljem olid nad aluseks õhu saasteallikate infosüsteemiks ja veekatastriks. Eestist kogutud keskkonnaandmed koondab kokku Info- ja Tehnokeskus ja edastab need ettenähtud Eesti organisatsioonidele ja Euroopa Liidule ning rahvusvahelistele organisatsioonidele. 35. Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks . Planeerimine, seadused, load jms
katmise jms. näol. KESKKONNAINFORMATSIOON JA KESKKONNATEADLIKKUSE KUJUNDAMINE 38. Keskkonnaregistrid ja –näitajad Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega. Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate nimistu osas on volitatud töötlejaks Maa-amet. Keskkonnaregistri avalik teenus on internetis kättesaadav ja valdkonnapõhised teemad
annaabi.ee 
