tegevuse avalikustamine. KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1. Keskkonnainfo kättesaadavus (igasugune info nii kirjalikult, suuliselt, visuaalselt jms, mis kajastab inimest ümbritsevat ja mõjutavat keskkonda). 2. Üldsuse (sh kodanike) osalemine keskkonnaasjade otsustamises (arvamuse avaldamine, meelsuse väljendamine) 3. Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal (isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes küsimustes). Kõiki neid kolme põhiõigust PEAB iga liitunud riik tagama. Inglise keeles nimetatakse neid õiguseid ka accsess principles ehk juurdepääsu-põhimõteteks. KESKKONNATEADLIKKUSE UURINGUD · Keskkonnaministeerium korraldab iga kahe aasta tagant Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu · Erinevad uuringute tulemused on aruannetena kõik saadaval: http://www.envir.ee/378516 · Tulemusi tutvustatakse meediakanalitele vahendusel avalikkusele
Laagris 07" ühendatakse Euroopa folgi traditsioonid uute laulude ja tantsudega. Laagrilistel on võimalus osaleda erinevates keskkonnaalastes töötubades: botaanika, zoloogia, Back to 22.-29. juuli 15-20 inglise linnuvaatlus, etnograafia, käsitöö. 200 Nature Ungari, Hortobagy Lisaks toimub külastus lindude haiglasse, Rahvusparki, Hortobagy
Strateegiline keskkonnamõju hindamine. Eesmärgiks on integreerimispõhimõtte elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. 23 21 Keskkonnaalane vastutus Materjal: Õpik lk. 224 232. Keskkonnaalasteks süütegudeks Eesti õiguses on: kuriteod karistusseadustiku 20. peatükis väärteod karistusseadustikus ja keskkonnaalastes eriseadustes Tsiviilvastutus (keskkonnakahjude hüvitamine) Keskkonnakahjude hindamine on keeruline: * kuhu tõmmata piir keskkonna lubatava mõjutamise ja kahjustamise vahel * keskkonnakahju rahaline hindamine on keeruline * põhjuslik seos tegevuse ja kahju vahel pole enamasti üks-ühene ning ulatub tihti suure ajalise või ruumilise vahemaa taha
variandid on veel lahtised ja üldsuse osalemine saab olla tõhus. Artikkel 7 käsitleb üldsuse osalemist kavade, programmide ja poliitika koostamisel. Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel. 3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli kohaselt peab isikul olema võimalus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes vaidlusküsimustes. Menetlus peab vastama teatud miinimumnõuetele, nt peab menetlus olema kiire ja tõhus. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. Seetõttu on õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele, õigust osaleda
Aken 5 Tallinn kui elukeskkond. Reet Reispass Keskkonnaga seotud teemad on Eestis ning mujal maailmas viimastel aastatel isegi aastakümnetel saanud suurema tähelepanu osaliseks tänu keskkonnaalastele liikumistele, uuringutele, poliitikale. Keskkondlikke probleeme kajastatakse sageli ka meedias (Boman, M., Mattson, L., 2006). Käesoleva uuringu keskkonnateadlikkuse teema käsitlemine on oluline selgitamaks Tallinna ja linna lähiümbruse elanike hoiakuid ja teadmisi keskkonnaalastes küsimustes. 1. Elukoht Kõigepealt tuli vastajatel hinnata seda, kuivõrd tuntakse muret Tallinna keskkonnaseisundi pärast. Ilmneb, et väga mures oli 23% nii Tallinna kui ka linna lähiümbruse elanikest. Võrreldes antud tulemust kuue aasta taguse uurimusega, ei ole mure keskkonnaseisundi pärast suurenenud vaid vastupidi, veidi vähenenud, kuigi mitte oluliselt – 2000. aastal märkis ennast väga murelikuks 24% Tallinna elanikest (Uljas, 2001).