Kristina Uibukant 10.A klass Anastasia Jürgens Saksamaa metroos ilmus uus rong ilma masinistita. Masinisti asemel tuli arvuti,aga liikumist vaatab keskjuhtimise punktist. Nüüd rongid käivad täpselt plaani moodi,ja kõige tähtsam on see,et rong saab peatuma kui rööbase peal on mingisugune loom,inimene või muu asi. Aspirant Feroz Ahmed Siddiki Bangladessist leiutas rooboti,suuteline teha kergeid ülesandeid. Masin tajub hääle käskusi,tal on ruumiline intellekt,saab tõsta asju,pesta põranda ja palju veel Selle saab kasutada ka selleks,et kaitsta ja ka selleks,et täitma
Need määravad kindlaks ettevõtte seosed ümbritseva keskkonnaga eelkõige toodete ja teenuste ning nende turgude seisukohalt. Tehakse tippjuhtimise tasandil. ,,Kas jätkata Y toote tootmist?". 2. Taktikalised otsused täpsustatakse nii strateegilistes otsustes kindlaks määratut kui ka pannakse paika muutunud olukorrast tulenevad uued sihid ja tegutsemisviisid. Ei tehta sageli ning viiakse läbi nii tippjuhtimise kui ka keskjuhtimise tasandil. ,,Kas meil on piisavalt rahalisi ressursse, et antud kohustust täita?". 3. Teadmusotsused on seotud toodete või teenuste uute ideede ja arendustega. ,,Kas on vaja välja töötada uus automaatikaseade vastavalt klientide nõudmistele?". 4. Operatsioonilised otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline, korduva iseloomuga ja väheste muutujatega otsused, mida teevad põhiliselt esmajuhid
tema töö põhieesmärgid, töö sisu ja nõuded tööle. Nende alusel tuleb alluval endal välja selgitada oma kohustuste ja õiguste täpsed piirid. Üldine siiramine on tüüpiline suure ettevõtte või asutuse tippjuhtimise tasandil, kus määratakse kindlaks suured tegevusvaldkonnad. Inimestele antakse kätte selgesti eristatavd suured tükid. Üldiselt on niisugune siiramine iseloomulik ka keskmise suurusega ettevõte keskjuhtimise tasandile ning väikesele ettevõttele või asutusele tervikuna. Üldise siiramise peamine eelis on alluva suur vabadus oma tegevusvaldkonnas. Üldise siiramise peamine puudus on katse ja eksimuse teel kohustuste ja õiguste täpsete piiride väljaselgitamine. Üksikasjalikul siiramisel määratakse nii täüselt kui võimalik kindlaks, mida alluv peab tegema ning mida ta sealjuures tohib iseseivalt otsustada või lahendada. Teades oma rolli ja võimu piire ning seda
tehakse teatavaks tema töö põhieesmärgid, töö sisu ja nõuded tööle. Nende alusel tuleb alluval endal välja selgitada oma kohustuste ja õiguste täpsed piirid. Üldine siiramine on tüüpiline suure ettevõtte või asutuse tippjuhtimise tasandil, kus määratakse kindlaks suured tegevusvaldkonnad. Inimestele antakse kätte selgesti eristatavd suured tükid. Üldiselt on niisugune siiramine iseloomulik ka keskmise suurusega ettevõte keskjuhtimise tasandile ning väikesele ettevõttele või asutusele tervikuna. Üldise siiramise peamine eelis on alluva suur vabadus oma tegevusvaldkonnas. Üldise siiramise peamine puudus on katse ja eksimuse teel kohustuste ja õiguste täpsete piiride väljaselgitamine. Üksikasjalikul siiramisel määratakse nii täüselt kui võimalik kindlaks, mida alluv peab tegema ning mida ta sealjuures tohib iseseivalt otsustada või lahendada. Teades oma
mõjuga; need määravad kindlaks ettevõtte seosed ümbritseva keskkonnaga eelkõige toodete ja teenuste ning nende turgude seisukohalt; harvaesinevad; tehakse tippjuhtimise tasandil; taktikaliste otsustega täpsustatakse nii strateegilistes otsustes kindlaksmääratut kui ka pannakse paika muutunud olukorrast tulenevad uued sihid ja tegutsemisviisid; ei tehta sageli; tehakse nii tippjuhtimise kui ka keskjuhtimise tasandil; operatiivsed otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline; korduva iseloomuga ja väheste muutujatega otsused, mida teevad põhiliselt esmajuhid; otsuseid tuleb teha palju ja nende tagajärjed avalduvad kiiresti. tähtsusetud otsused - mõjutavad ainult üksikuid inimesi, on odavad rakendada ning mõjutavad ettevõtte tegevust ainult lühikest aega;
· operatsioonide juhtimine (operations management), · infosüsteemidega juhtimine (management information systems).71 2.4.3.1. Kvantitatiivne juhtimisteadus Kvantitatiivne juhtimisteadus eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist. Kuigi Eestis kasutatakse vaadeldava teoreetilise suuna nimetusena valdavalt juhtimisteadus, on seda kritiseeritud kui ühekülgset lähenemist juhtimisele. Oma suunitluselt leiab see rakendamist eelkõige tootmisettevõtete esma- ja keskjuhtimise tasandil, kus on võimalik lahendada näiteks tootmistegevuse korraldamise, laovarude juhtimise jm seonduvaid küsimusi. Niisuguseid nähtusi on võimalik uurida ja 68 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 43 69 Stone, R. Human Resourse Management. 3 ed. John Wiley & Sons, 1998, lk. 398-399 70 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 44-47 71 Bartol, K. Martin, T. Management. McGraw-Hill, 1991, lk. 60-62; Albanese, R. Management
annaabi.ee 
