4.RAHVASTIK Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. 8 5.MAJANDUS Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles
Ta ütles vabatehnika kohta:"See pole jama, vaid uisusamm!". Klassikalise stiiliga võrreldes märksa kiirem uisusamm kogus üha populaarsust, aga ametnikud ei osanud tükk aega võtta selget seisukohta, mida kummalise sõiduviisiga peale hakata. Tehti piiranguid, millistel lõikudel võib uut stiili kasutada ja kus mitte. Kunagine Norra kuulsus Ove Aunli näiteks jäi ilma Sarajevo olümpiamängude hõbemedalist, sest "uisutas" finisikoridoris, kus seda teha poleks tohtinud. Iseäranis keskeurooplased avaldasid survet aeglasema klassikalise sõiduviisi välja vahetamiseks uisustiiliga. Neile oli uus sõidutehnika rohkem konti mööda. Põhjamaad olid tugevamad nn vanas stiilis. Võitlus oli äge, kuni lõpuks anti eluõigus mõlemale sõidustiilile. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Laskesuusatamises ja kahevõistluses saavutas uisustiil aga seljavõidu
Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.(2) (4) Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m
Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased. Pärast II maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud
kogu külastuste arvust. 2.3. Prognoositavad turismitrendid lähitulevikus Kuna reisisihid ja turismitarbimine muutuvad ja arenevad, on turismitrende vaja ette prognoosida. Etteennustamine ei pruugi alati hiljemale tõelisusele vastata, aga on siiski võimalik, et tänapäeva reklaami abil suudetakse luua ka ise turismitrende ja tekitada muutusi. Tulevikus võib arvata, et eurooplased hakkavad reisima rohkem väljapoole Euroopat. Samuti prognoositakse, et rohkem hakkavad reisima ida- ja keskeurooplased endistest sotsmaadest. Nagu ka praegusel ajal, siis ka tulevikus reisivad pensionärid väga palju ning suureneb ka üksikvanemate ja lahus elavate lapsevanemate poolt tehtavate reiside arv. Peamisi sihtriike tulevikus (vt. tabel 2) ei ole kindlasti võimalik päris õigesti ette ennustada, kuid siiski on erinevaid prognoose. Tabel 2. UNWTO prognoositav sihtriikide TOP 10 aastal 2020 Aasta 2020 Riik Turistide saabumine
annaabi.ee 
