Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.(www.miksike.ee) 2 Päike Üks täht taevas on kõikidest teistest tähtest erinev. Ta paistab päeval, mitte öösel. See täht on päevatäht Päike. Päike on tegelikult samasugune täht, nagu need tuhanded tähed, mida me öötaevas näeme. Päike paistab suurema ja heledamana kui öötähed sellepärast, et ta paikneb meile palju lähemal.(Robin Kerrod "Tähetark") Päike, kaheksa planeeti ja kõik nende kaaslastega pöörlevad ümber oma telje nagu vurrkannid. Maakera teeb ühe täispöörde ööpäeva jooksul, keereldes hämmastava, 1670 kilomeetrise tunnikiirusega.(Heikki Oja "Põhjanael") Päike on kõigist teistest Päikesesüsteemi kehadest erinev tulikuum gaaskera. Päikese
Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravit...
Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Universum http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m http://www.aai.ee/~urmas/ast/univ.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/944_Hidalgo http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoseuurimine Raamatud: [1]- Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika 9 klassile. Soojusõpetus, aatom ja universum" Kirjastus: Koolibri. (Lk. 112. Tabel 8.2) [2]- Chris Oxlade, Toimetaja-konsultant Robin Kerrod ,,Tähistaeva Saladused" Kirjastus: Koolibri. (Lk 17.) [3]-Brian Jones ,,Kosmose uurimine" Kirjastus: Koolibri, Beltha Press. (Fakte läbi terve raamatu.)
Soovitan seda kõigile, kes tahaksid antud teemast saada lihtsat ja lühidat ülevaadet. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 4. http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html 5. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus,"Füüsika IX klassile", Tallinn, 2003, kirjastus Koolibri 10 6.Robin Kerrod, ,,Tähetark- öötaeva teejuht jaanuarist detsembrini", Hiina, 2003, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 11
10 Kasutatud kirjandus 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html 2. http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html 4. http://seds.lpl.arizona.edu/nineplanets/nineplanets/sol.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 6. Eesti Entsüklopeedia, 5. köide 7. Eesti Entsüklopeedia, 7. köide 8. ,,Hubble Aken Universumisse", Robin Kerrod 9. ,,Meie Kuu peal on veel keegi", George H. Leonard 10. http://vana.miksike.ee/referaadid/paike.htm 11
Drake'il oli põhimõtteliselt õigus, aga ta alahindas Jupiteri hiiglasuurt magnetvälja. See hõlmab ka enamikku Jupiteri kuudest. Pioneer 10 avastas ränga kogemuse läbi, kui kaugele kosmosesse ulatub magnetvälja mõju. Kui suudaksime Maalt näha Jupiteri magnetosfääri, oleks see taevas sama suur kui Päike. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Planeedid" David McNab ja James Younger. kirjastus ,,Varrak". lk. 109113 ,,Hubble Aken universumisse" Robin Kerrod. Kirjastus ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus". Lk 138139. http://nssdc.gsfc.nasa.gov/image/planetary/jupiter/redspot_false2.jpg http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs/jupiter1.jpg
mis asub Nashville'is. Samuti võib dooria stiili näha isegi Valgel Majal, kolumnid ei ole eriti pikad jne. Parthenoni Dooria order. Kirjandus: Athena. [http://en.wikipedia.org/wiki/Athena 01.03.2009] Dooria stiil [http://et.wikipedia.org/wiki/Dooria_stiil 01.03.2009] Doric order. [http://en.wikipedia.org/wiki/Doric_order 01.03.2009] gert212 Vana-Kreeka templid. [http://www.annaabi.com/materjal-11837-Vana-Kreeka-templid 01.03.2009] Robin Kerrod. ,,1000 küsimust ja vastust". Tallinn 2007. Tõlkinud Liina Pukk. Parthenon. [http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon 28.02.2009]
omamoodi tihendist, mida hoiab koos tähe magnetväli. Et neutrontähe pöörlemiskiirus on suur, peab gaasitihendi tiirlemiskiirus olema väga lähedane valguse kiirusele. Kasutatud materjal: 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997 2) Jossif Sklovski,"Universum, elu, mõistus", kirjastus "Valgus", 1981 3) H. Raudsaar, "Pilk tähistaevale", kirjastus "Valgus", 1975 4) Robin Kerrod, "Tähetark", kirjastus "Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS", 2005 5) Heikki Oja, "Põhjanael", kirjastus "Valgus", 2001 6) www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.google.com
annaabi.ee 
