4. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 5. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 6. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8. Hammasvöö profiil, freesimine Freespink 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. Sõltuvalt töötlemisviisist valitakse tavaliselt kas kiirlõiketerastest või kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need on mõeldud eelkõige rasketes tingimustes treimiseks, keermelõikamiseks või freesimiseks. Freesi terikuks sobib seega P 20. Ma ei vali K rühma tööriista, sest
Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni: 1) sisenemistsoon kergendab tooriku sisseviimist. 2) määrimis deformeerimistsoon toimub deformeerimine ja määrimine 3) kalibreerimistsoon 4) pöördkoonus 5) väljumistsoon vajalik profiili kriimustamise vältimiseks Tõmbesilmad valmistatakse suure kulumiskindlusega materjalidest: tööriistaterasest, kermistest ja ülikõvadest materjalidest (nt teemant). Tööprintsiibist lähtuvalt liigitatakse tõmbepingid: 1) tõmmatava materjali sirgjoonelise liikumisega pingid kett-tõmbepingid, hammaslatt-tõmbepingid ja hüdraulilised tõmbepingid; 2) tõmmatava materjali trumlile kerimisega pingid trummeltõmbepingid. Kett-tõmbepingid on ette nähtud kuni 200 mm läbimõõduga ning kuni 15 m pikkusega torude,
soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. b. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikutega lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baasil karbiidkermised, näiteks WC- Co ja WC-TiC-Co. 5. Freesimine silinderfrees (a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f). Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse
kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50
Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse terasest, külmlõiketerasest või kermistest (keha terasest) 3. Milliseid erinevaid pindu töödeldakse? Milliseid töötlemisviise kasut.? Silindriline, otspinnad (astmed, sise/välisooned), koonus (ava), soveldamine, koorimine, superfinis. 4. Kuidas saadakse mõõtetäpsus kruvikul? Kruviga jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Üks trrummli täipööre viib teda vanaskaalal edasi ühe jaotise võrra. (50 jaotist vastab
Edasine kermiste areng on kujunenud nende koostise ja tehnoloogia täiustamisele (Tabel 1). Vaatamata sellele, et kõvasulamist tööriistad on 3-5 korda kallimad kui tööriistaterasest tööriistad, on nende kasutamine õigustatud kuni kümneid kordi pikema tööea tõttu, eriti kui automaatliinidel tööriista vahetamine seiskab kogu tootmisliini. Karbiididest on kôvasulameist kôige enam kasutatav volfram monokarbiid (WC). Ligi 96% maailmas toodetavaist kermistest on WC baasil või sisaldavad WC. WC-l on unikaalsed omadused, mida seni pole suudetud seletada: tal on suhteliselt suure plastsuse juures suurim elastsusmoodul (706 GPa), mis viitab suurtele aatomitevahelistele jõududele. TiC ületab WC-d kôvaduse poolest, kuid jääb tunduvalt alla elastsusmooduli (490 GPa) ja plastilisuse poolest. Teised IV rühma karbiidid HfC ja ZrC vähe erinevad
Seejuures väljamurenenud karbiiditerad libisevad või rulluvad mõni aeg hõõrdepaari vahel enne kui nad heidetakse hõõrepinnalt välja. Sellisel juhul need väljamurenenud karbiiditerad käituvad nagu abrasiivosakesed, mis võivad tungida kõvasulami sisse ja kriimustada kõvasulami pinda. Mõned karbiidiosakesed võidakse pressida terasketta sisse. Need kinnised karbiiditerad teraskettas toimivad kui mikrolõiketerad lõigates või kriimustades kõvasulami pinda. Nii aitavad kermistest väljarebitud karbiiditerad kaasa kulumise suurenemisele. Hõõrdekulumine pole ajaliselt stabiilne. Kulumise käigus suureneb kontaktpind, hõõrdumise tagajärjel eraldub soojust, kulumise produktid, mis teatud ajaks jäävad hõõrdepindade vahele mõjutavad samuti hõõrdeprotsessi. Pealegi on lähtepinnal teatud konarused, mis hõõrdumise käigus muutuvad. Uuriti ka kermiste kulumise kineetikat s.o. katsekehade mahu kadu hõõrdeprotsessi käigus
ratuur) 600...650 °C. Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. Kermis on rasksulavate suure kõvadusega karbiidide, nitriidide, oksiidide, boriidide jt. alusel pulbermetallurgilisel teel (vt. p. 2.6) valmistatud komposiitmaterjal. Võrreldes kiirlõiketerastega on kermised kõvemad ja soojuskindlamad (850... 1350 °C). Seetõttu võimaldavad kermistest terikute- ga lõikurid suuremaid lõikekiirusi ja seega tõstavad Sele 2.34. Treilõikuri kermisest terikud tootlikkust. Enimkasutatavad on volframkarbiidi baa- sil karbiidkermised, näiteks WC-Co ja WC-TiC-Co. Lõikurite terikud varustatakse kiirlõiketeras- 2.5.2. Lõikamise põhiprotsessid test või karbiidkermistest erineva kujuga plaatidega Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine, (sele 2
annaabi.ee 
