· Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid. · Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne.
protsesside koosmõjul. Lühemas perspektiivis määravad meie alal välisdünaamilised protsessid(post glatsiaalsed) ja kaasaegsed(jõelised, merelised, soolised jne) mille osa on ka inime ja tegevustest tulenev. Geograafia maastik on kirjeldav, elemedipõhine, inimgeograafia maastik inimese põhine. Bioloogia maastik on elupaigapõhine. Maakoore kõikuvad liikumised Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi s.o. vajumisi ja kerkimisi. Kurrutusliikumised Antikliaal ehk kohr Positiivne kurd, kihid on kallutatud võlvist mõlemas suunas eemale. Antiklinaalsed Diapiirkurrud võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi, et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi.. Rahulikel aladel platvormidel kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid. Maavärinad Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete
imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad. Neogeeni loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevaga. Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism, maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus
Hinnatõusu hoogustavad ka tootjate senisest suuremad kulud, mis omakorda tulenevad ELi tarbijakaitse-, hügieeni- ja keskkonnanõuete täitmisest. Eestis tõusid toiduainete hinnad kõigepealt ELi tollimaksu määra võrra. Kuni kaks korda kallinevad siiski vähesed toiduained - näiteks suhkur, mis upitab üles ka kohalike maiustuste hinnad. Ainuüksi suhkru hinnatõus suurendab eestlase iga-aastasi väljaminekuid 150 krooni võrra. Enamik hindade kerkimisi pole siiski seotud Euroopa Liidu, vaid üldise elu kallinemisega, mis oleks Eestit tabanud nii või teisiti. Palju on räägitud Euroopa Liiduga liitumise ja kinnisvarahindade kallinemise vahelisest seosest, mis on täitsa olemas. Hinnatõusu põhjustas käibemaksuseaduse muudatus, millega seoses kallines Eestis kinnisvara eraisikule 10-13%. Liitumisel kallines Eestis põhiliselt kommertskinnisvara, kuid hinnatõus puudutab ka kortereid. Võrreldes varasemaga ei osta
kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja vältel enamasti maakoore suures sügavuses. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrgendatud temp. Kurrutumine on eriti isel geosünklinaalsetele piirkondadele, kuid üksikuid laugeid kurde võib leida ka platvormsetel aladel.