Tema looming on mõjutanud mitut luuletajat( P.E. Rummo; A.Ehin jt). Alternatiivne Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem,kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda?
mis võtab hästi kokku kogu lavastuse sõnumi. Artur Alliksaar “Alternatiive” ISABELLA: „Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?“ FLAVIO: „Kumb oleks õigem, – kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?“ ISABELLA: „Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?“ FLAVIO: „Kas kerkime katusele või kattume kergusest?“ ISABELLA: „Kas vigu korrutada või korda vigurdada?“ FLAVIO: „Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi?“ ISABELLA: „Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?“ FLAVIO: „Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?“ Edasi läheb luuletus aga nii: Kas panti kantida või kanti pantida?
Me õhutame nende vahel vaenulikkust oma lõhestuste abil. Kui nende seas peaks paistma valgus, kustutame me selle pilkamise või surmaga, mis iganes meile paremini sobib. Me paneme nad rebima tükkideks teineteise südameid ja tapma nende endi lapsi. Me saavutame selle kasutades vihkamist oma liitlasena, viha oma sõbrana. Vihkamine pimestab nad täielikult ning nad ei saa kunagi nägema, et nende konfliktidest kerkime me esile kui nende valitsejad. Nad on hõivatud teineteise tapmisega. Nad suplevad enda veres ja tapavad oma naabreid senikaua kuni meile näib sobivat.'' ''Me saame sellest suuresti kasu, kuna nad ei näe meid, sest nad ei saa meid näha. Me jätkame edenemist nende sõdadest ja surmadest. Me kordame seda uuesti ja uuesti, kuni meie lõplik eesmärk on saavutatud. Me jätkame panema neid elama hirmus vihas piltide ja helide kaudu. Me kasutame kõiki vahendeid, et seda saavutada
teistsuguse positsiooni maailmas. Inimesel pidi olema keskajast erinev positsioon. Renessansi ajal öeldi välja mõtted, mis.. BACON. Looduse valitsemine toimib loodust tundma õppides. Maailmapilt matematiseerus = täppisteadused. Inimene eraldus loodusest. GALILEI ütles, et tema elu põhimõte on mõõta kõike, mida saab mõõta; muuta mõõdetavaks kõik, mida veel ei saa mõõta. Looduse suur raamat on kirjutatud matemaatika keeles. Mida rohkem meil on teadmisi, seda rohkem kerkime uuele tasandile. Valgustusega kaasnes progressi idee. Progress teaddmiste vallas = progress ühiskonnas. Miks on juhtunud kuriteod minevikus? Sest inimesed ei teadnud? Inimesed asendasid ühe jumala teisega. Inimteadmine võib areneda lõputult. KANT ütles Valgustuse kohta „inimese lahkumine omasüülisest alaealisusest“ sapere aude – söanda teada! (teadmine on inimeses olemasas, aga nüüd julgeme selle välja tuua) 1700-1800 NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt.
Oh, et ma poleks teda tookord kohanud! Oh, et see unenägu oleks mind säästnud! Igakordsel siirdumisel metsa tundub mulle siiski, nagu oleks too ammune kevad ikka alles ees. Alternatiivne Artur Alliksaar Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda?
Riigipäev ei olnud valitud parlament, kõiki seisusi ei esindatud. Vahekord keisriga oli erinev, Alates 1633.a istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Kohal olid vaid võimukandjate saadikud. Nad said õiguse 12 ° Sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ° Pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks Riigipäeva ülesandeks jäi ka käsitöönduse korraldamine. Suveräänsusõiguste andmisega hakkasid esile kerkime Saksamaa, Brandeburg, Baieri jt. Brandeburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm (Suur kuurvürst). Majanduslikult toetas põllumajandust, kindlustas manufaktuure (20 000 hugenotti). Riigi rahvusvahelist kaalu tõstis suure ja hea väljaõppega armee loomine. (1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia.
annaabi.ee 
