Krohn: «Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Mõte on nii sündinud, et kandle karpi (kaant) on võrreldud lõhe lõualuuga, selle naelu haugi hammastega ja keeli neiu (laulja oma?) juustega.». MariAnn Remmel on hiiepärimuse analüüsimisel tähelepanu juhtinud huvitavale teabele haugi seosest hiiega. Kõne all on üks pühä paik, palvepaik, hiiede kerik Kodavere kihelkonnast pärit muistendis, kus näil õllud siis vedejumal, palusid sedä, kes vihmä annab .Teisendites on muuhulgas juttu nii puujumalate kui kivist raiutud kuju kummardamisest, paari jutustaja sõnutsi aga ka suurest venest koos haugi ja ilmselt peitvarandust valvava ussiga. Teises variandis osutub uss olevat egan venne õtsan ja haug vene sees (kivide piäl suur vene, havi siden). Tõenäoliselt vahendavad need süzheed mälestust
eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010). 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud on need, mis on ammustest aegadest alates levinud ühelt inimeselt võu rahvalt teisele. Need on põlvest põlve edasi kandunud, kuid siiski on neil ka omad tunnused. Näiteks need muinasjutud algvad aeglase tempoga ja ka lõpevad aeglaselt, kasutades enamasti kolme peategelast
Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus", 2010 (koost Valdo Valper) - ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast", 2011 (koost Mari-Ann Remmel) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis...). Seal juhtub
Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast", 2004 (koost Melika Kindel) - ,,Mõisalegendid. Harjumaa", 2008 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus", 2010 (koost Valdo Valper) - ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast", 2011 (koost Mari-Ann Remmel) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis...). Seal juhtub
tegevusjuhendeid, mis seostuvad maoga; Püha Jüri (Georg) hobuse seljas hobuste patroon. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010) Mari-Ann Remmel ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast" (2011) 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud: paljude rahvaste seas räägitavad noorte ja täiskasvanute muinasjutud. Rahvamuinasjuttude töötlused: rahvapäraste muinasjuttude süzeed pandi kirja, sõnastati ümber ja hakati trükis avaldama
annaabi.ee 
