laevaehitustehas) ning Tallinna lahe äärde sõjasadama kõrvale Noblessneri laevatehas. Peale ehitustöid kinnitas keiser Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi põhikirja ning samal ajal alustati juba tehase ehitamisega (Karma, 1963). Aasta hiljem, 24.11.1913, hakati tehases laevu ehitama ning samal aegselt jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 19121915 ja tööd alustati 31.05.1913. Juba 1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ja seejärel kergeristlejate ning allveelaevade valmistamiseks. 5 I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja srapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid
XII 1918 Tapa · I 1919 Aegviidu Lõunarinne: · XII 1918 Võru · 17. XII 1918 Valga · 22. XII 1918 Tartu · I 1919 Mõisaküla, Mäo, Jõgeva 2.6. I 1919 murdelahingud 9. I 1919 Tapa vabastamine 17. I 1919 Utria dessant 19. I 1919 Narva vabastamine 4.3 Murrangutegurid ja võidu põhjused · korra kehtestamine maal valitsuse emissarid, mobilisatsioon · vabatahtlikud löögiüksused · väejuhtimise reorganiseerimine ülemjuhataja staap välisabi: Inglise kergeristlejate eskaader (Edwin-Alexander Sinclair) · relvad · Tallinna kaitse · enamlaste hirmutamine Soome vabatahtlikud: · Martin-Eugen Ekströmi pataljon · Põhja Pojad · Taani vabatahtlikud · Rootsi vabatahtlikud Pärast Narva vabastamist pöörati tähelepanu Lõunarindele. Kolm gruppi: · MõisakülaViljandi · TartuValga · VõruPetseri Rinde ülemjuhatajaks Soome kindral Martin Wetzer. Peaeesmärk Valga vallutamine. Grupid pidid tegutsema koordineeritult. 31
vallandasid kodumaal revolutsiooni, kukutasid keisri, kuulutasid välja vabariigi, kirjutasid alla vaherahulepingule ega mõelnudki Venemaa endiste Balti kubermangude saatusele. Võidukad Enente`i riigid, kelle abile ja toetusele oli Eestis loodetud, juubeldasid saavutanud võidu puhul ega teadnud veel isegi, millist poliitikat endise liitlase Venemaa ja tema iseseisvust ihaldavate ääremaade vastu ajama hakata. Tallinnasse saadeti küll kergeristlejate eskaader Briti lippu näitama, ent punavägede edasitungi maismaal see peatada ei saanud. Lähinaabritest väikeriigid olid hõivatud samalaadsete probleemidega ega olnud parimagi tahtmise juures suutelised Eestit otsustaval määral abistama. Ehki Soomes käis vabatahtlike värbamine, ei olnud kaugeltki kindel, et iseseisev Eesti püsib kuni nende saabumiseni. Nii tuli Eestil loota ennekõike iseendale, kuid needki lootused kippusid luhtuma. 16.
staabiülema polkovnik Jaan Sootsi kätte. Siitpeale hakkas poolstiihiline partisanivõitlus asenduma ühest keskusest juhitud ja ühtsest strateegilisest mõttest kantud sihipärase tegevusega. Välisabi: Suurbritannia, Soome, Skandinaavia. Vene valged: Suurbritannia demonstreeris esimese riigina, et ei jäta Eestit võitluses enamlastega üksi - kui ka sõjaliselt. 12. detsembril saabus Tallinna alla Briti kergeristlejate eskaader, mis tõstis moraali. Briti eskaadri kohalviibimine tagas Tallinna kaitse mere poolt, andis olulise panuse mereoperatsioonide kordaminekusse ning kärpis riigipööret kavandavate enamlaste kuraasi. Lisaks tõid britid kaasa suure hulga relvi ja laskemoona Rahvaväele ning hiljem ka toidu- ja kütteaineid elanikkonnale. Soomest saadi detsembris 1918 nii relvi kui rahalist laenu, kuid palutud sõjaväeosa Eestisse saatmisest ütles Soome valitsus ära
42 enne Vabadussõja puhkemist. Seda taotleti enne Antanti riikidelt, eelkõige SB-lt ja teisalt Skandinaavia riikidest, eriti soomlastelt. 19.11 pöörus Ants Piip ametliku palvega SB valitsuse poole saata Eestisse mere- ja maavägede koondised ning lisaks eesti rahvale relvastust. Maavägede saatmisest keeldusid britid kohe ja otse. Relvastust lubati saata. Lubati saata kergeristlejate eskaad Läänemerele kontradmiral Sinclairi juhtimisel. Eskaader asus SB-st teele nov lõpus ja üritas tulla Tlnasse, kuid sattus Hiiumaa lähistel miinitõketesse. Üks laevadest uppus ja pöördus tagasi. Admiral sai uue käsu Läänemere vettesse tulla. Inglaste tulekul oli väga suur tähtsus: eelkõige moraalne, näitas, et Eestil on mõjuvõimsaid toetajaid. Teated läksid laiali üle Eesti. Lisaks tõid britid kaasa erinevat relvastust. Juba esimese saadetisena anti
annaabi.ee 
