Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kergekaalus" - 8 õppematerjali

Eesti sport vabariigi ajal
16
pptx

Eesti sport vabariigi ajal.

Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Olümpiavõitjad
37
odp

Olümpiavõitjad

käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn ­ 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5

Sport → Kehaline kasvatus
31 allalaadimist
Eesti olümpiavõitjate saavutused
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest

Sport → Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
EESTI SPORDI AJALUGU
19
docx

EESTI SPORDI AJALUGU

5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja Harald Tammer kuuenda kohaga kuulitõukes. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005

Sport → Sport
12 allalaadimist
Eesti olümpiavõitjad
26
pptx

Eesti olümpiavõitjad

Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level oli eestimaadleja, olümpiavõitja1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustik us. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Click to edit Master text styles Osvald Käpp Second level Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja. olümpiavõitja 1928 va bamaadluse kergekaal us, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka- roomamaadluse kerge

Sport → Sport
9 allalaadimist
Eesti olümpiavõitjad
44
pptx

Eesti olümpiavõitjad

● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja

Sport → Sport
4 allalaadimist
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Tulemused. Riikide esimesed olümpiavõitjad olid: Brasiilia (3.08.1920) ­ Guilherme Paraense (1885­1968), olümpiakiirlaskmises; Eesti (29.08.1920) ­ Alfred Neuland (1895­1966), tõstmise kergekaalus. Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3). Olümpiarekordeid tuli kokku 21. Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal)

Sport → Kehaline kasvatus
56 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) ­ hõbe(kreeka-rooma) Rootsi James(Jim) Thorpe (USA) - viie ja kümnevõistlus 1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU 1920 Antverpen, Paavo Nurmi (Soome) ­ 3kulda, 1 hõbe (kergejõustik) Belgia Alfred Nauland (EESTI) ­ kuld (tõstmine kergekaalus) 1924 Pariis, Paavo Nurmi(Soome) ­ 2 kulda (kergejõustik) Prants. Johnny Weissmüller (USA) - ujumine 1928 Amsterdam, Voldemar Väli (EESTI) ­ kuld (kreeka-rooma) Holland Osvald Käpp (EESTI) ­ kuld(vabamaadlus) 1932 LA, USA 1936 Berliin, Jesse Oswald(USA) ­ 4kulda (100m, 200m, kaugus ja 4x100) Saksamaa Kristjan Palusalu (EESTI) ­ 2 kulda (kreeka-rooma ja vabamaadlus)

Ajalugu → Spordiajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun